Fujitsu talendid käisid Eestis digitaalsel ekspeditsioonil

ITuudised uuris, millised on ekspeditsioonil viibinud inimeste muljed ja mida nad tähele panid. Omi muljeid jagasid Susann Haid Münchenist, John Munn Belfastist, Daniel Pieters Londonist, Dan Marsden Manchesterist ja Joseph Chalouhi Poolast.

Alustuseks järgneb intervjuu Susann Haidiga, kes juhib Fujitsu talentide arenguprogrammi.  

Millised on tähelepanekud Eesti digitaalsest arengust?

Kogu meie grupp oli väga üllatunud ja imestunud. Me olime Eestist enne lugenud, e-ühiskonnast ja kui hästi Eesti on arenenud. Me tulime siia selleks, et seda ise näha, kuulda ja tundma õppida.  Me olime tõesti väga üllatunud avatuse tasemest ja samuti ka sellest, kuidas eestlaste jaoks digielu nii tavaline on. Kõike tehakse internetis ja asjaajamine riigiga käib digitaalselt. Olete väga avatud sellele, et andmed ja turvalisus on tagatud infrastruktuuriga ja kõik see toimib käsikäes. Me olime kõik väga üllatunud kui sujuv kõik on ja kui loomulikult kõike teete. Teie jaoks on tavaline see, mis paljude inimeste jaoks Lääne-Euroopas oleks mõeldamatu. Meie oleme ikka veel hädas, sest meil on nii palju paberitööd. Palju arutelusid käib privaatsuse tagamiseks ja turvalisuse üle, aga teie jaoks on nii tavaline. Kõik on tänu ID-kaardile ja sellega on seotud paljudele teenustele.

Teiseks, eestlaste julgus ja avatus kõige uue suhtes. Iseseisvust ei ole ju olnud pikalt ja selle taastamisest alates on areng toimunud väga kiiresti. Eesti on tõsiselt transformeerunud kahe ja poole aastakümnega ja on saavutatud täiesti uus riik. See on toimunud selle tõttu, et teil on julgust teha suur hüpe. Tõesti, tehtud on üks tiigrihüpe tulevikku. See näitab suurt julgust.

Mina ja kogu grupp olime vaimustunud eestlaste külalislahkusest. Kõik, keda me kohtasime olid väga avatud oma mõtteid ja kogemusi jagama, olid sõbralikud ja lahked. Lisaks kohtumistele ettevõtete ja organisatsioonidega saime nautida meeldivaid toiduelamusi, jalutuskäiku rabas ja Tallinna vanalinnas, kuulsime väga meeldivat Eesti lauljat – see oli kokku hea kogemus Eestist, mis andis meile hea pildi kogu riigist ning avatud ühiskonnast.

Osalejate poolt mainiti positiivse üllatusena seda, et teid võeti igal pool vastu kohvi, küpsiste ja puuviljadega.  Kas see oli midagi erilist teie jaoks?

Teatud tasemel küll, jah. Inimesed on sõbralikud. Aga me nägime ka uhkust. Kõik on väga uhked selle üle, mis olete saavutanud ja see on ka õigustatud, sest see on edulugu. Meil saime kogemuse, et inimesed Eestis tahtsid näidata ja jagada ning see on meie jaoks tore kogemus.

Mis jäi silma pigem sellist, mis oleks võinud olla paremini?

Negatiivset üllatust me ei täheldanud. Meie kõigi jaoks oli hämmastav suhtumine isikuandmetesse. See ei ole siin teemaks ja inimesed ei muretse selle pärast. Eestlased pidevalt rääkisid sellest, kuidas nad usaldavad riiki ja avalikke teenuseid. Mina olen Saksamaalt, samuti on ka Inglismaal ja Prantsusmaal – meil inimesed kunagi ei teeks seda. Meil on see väga suur mure ja arutletakse selle üle, kuidas inimesed ei taha riigiga oma privaatsust jagada. Ühel kohtumisel Tallinnas näidati meile graafikut, kus oli nimekiri erinevatest organisatsioonidest ja sellel oli näha, milline on nende usaldusväärsus. Valitsus oli 5.-6. kohal ja kirik oli väga palju allpool. Inimesed tõesti usaldavad ja see peab olema seotud läbipaistvusega, sest kõik saavad näha, kes ja milliseid andmeid on vaadanud. Saksamaal on näiteks väga erinev lähenemine. See oli positiivne üllatus.

Eestlaste jaoks on see nii loomulik, muret ei tunta ja paistab, et see töötab, sest see ei ole seotud ainult IT-ga, vaid ka riik ja ühiskond ning meedia kokku – kogu ökosüsteem. Minu jaoks paistab see edufaktorina, mis on aidanud seda kõike toimima panna.

Digitaalsest ekspeditsioonist rääkides, millest selline nimi?

Programmi nimeks on pandud digitaalne ekspeditsioon ja see on pandud eesmärgiga, et inimesed oleksid avatud ja tunneksid end ekspeditsioonil. Eesmärk oli unustada ära, mis varem teada oli, tuleb minna välja ja uurida, panna tähele, kuulata ja olla uudishimulik uue vastuvõtmiseks, peab olema tahe õppida. Ekspeditsioon on pandud nimeks selle tõttu, et oleks avatus ja tahe õppida ning uurida rohkem selle kohta, kus oled.

See visiit oli osa suuremast programmist. Kas digitaalne ekspeditsioon on programmi nimeks või või nimetati niimoodi ainult Tallinna visiiti?

See on ainult Tallinna visiidi nimi. Programmi nimi on Tuleviku juhi programm (Future Leader Programme), juhi arenguprogramm ja see kestab kokku 2 aastat.  

Tallinna visiit ei olnud selles programmis kohustuslik ja inimesed, kes olid huvitatud, said tulla. Sellel osalesid inimesed Soomest, Hollandist, Prantsusmaalt, Portugalist, Saksamaalt, Inglismaalt, Iirmaalt ja Poolast ning ka USAst, Indoneesiast ja Jamaikalt.

Kuidas inimesed saavad sellesse programmi?

Inimesed nomineeritakse sellesse programmi juhtide poolt. Nominendid peavad olema väga head oma ülesannete täitmisel ja peab olema ka potentsiaali. Me peame nägema, et inimesed on arengust huvitatud, tahavad õppida ja on ambitsioonikad. Nad peavad olema säravad inimesed, kellel on muutmiste läbiviimise ja eestvedamise vajadus. Kui nad esitatakse, siis peavad nad ise ka soovi avaldama ja näitama üles oma motivatsiooni, mis teeb neid eriliseks ja mis soovitakse organisatsioonile tagasi anda. Siis tuleb intervjuu ja kui kõik on hästi, siis inimesed kutsutakse programmi. EMEIA (Euroopa, Kesk-Ida, India ja Aafrika) piirkonnas on Fujitsul 25 000 inimest ja programmis kohti 25-le. Teises sarnases programmis, mis on Esmatasandi juhtide arenguprogramm, on kohti 50le.

Kui suur on probleem on Fujitsul heade IT inimeste leidmisega?

Heade IT inimeste leidmine on suur probleem kõikjal. Digitaalsed teenused tähendavad, et sul peavad olema inimesed, kes on valmis kontseptsioone välja mõtlema ja neid ka ära tegema. Vajaka on hästi palju andmeteadlasi ja insenere. Ei ole piisavalt inimesi. Suur nõudlus on ja on väga raske leida häid inimesi.

Headele inimestele tuleb hästi maksta. Tehisintellekti arendajate ja andmeteadlaste järele on suur nõudlus igal pool.

Mida panid tähele ekspeditsioonil osalejad? 

Tarkvara arendamisega tegelev John Munn Belfastist on Fujitsus on töötanud kokku 14 aastat. Alustas klienditeenindajana ja on järjest edasi liikunud. Eesti ID-kaardi võimalused ja e-Eesti portaal jätsid temale sügava mulje. Ta tõdes, et Eesti puhul ei ole tegemist niivõrd erilise ja uue tehnoloogia arendamisega, vaid asi on hoopis tehnoloogia rakendamise kultuuris ja avatuses uuendustele.

Andmekeskuse tootejuht Daniel Pieters Londonist on Fujitsus töötanud neli aastat. Temagi täheldas, et eestlaste puhul torkab silma julgus ja tahe uusi lahendusi kasutusele võtta. Kui mõelda sarnaste lahenduste kasutamisele näiteks Inglismaal, siis on tema arvates suureks takistuseks pärandsüsteemid, mille muutmine on suureks väljakutseks.

Protsesside standardiseerimise ja optimiseerimise juht Dan Marsden Manchesterist alustas Fujitsus viisteist aastat tagasi klienditeenindajana (service desk) ja enne seda töötas IBMis. Temagi tõdes, et eestlaste puhul on tehnoloogia rakendamine, uuenduslikkus ja avatus täielikult siinse kultuuri teema ja suhtumise küsimus. Tõsiselt imestama pani teda inimeste julgus ja tahe oma andmeid riigi hoolde usaldada, aga tõenäoliselt ilma selleta poleks ka sellisid süsteeme luua saanud. Dani hinnangul näitab see samas ka loodud lahenduste turvalisust.

Daniel ja Dan koos panid tõsiselt imeks kuidas eestlased usaldavad oma riiki nii palju ja milline positiivne maine on maksuametil. Inglismaal midagi sellist saavutada tundub neile üpris võimatuna näiva ülesandena.

IT teenuste tarne juht Joseph Chalouhi Poolast on pärit Liibanonist. Viisteist aastat oma elust on ta töötanud Prantsusmaal ja nüüd juba 3,5 aastat Fujitsus Poolas, kus tema alluvuses töötab 1300 inimest. Eesti visiidil oli ta üllatunud siinsest külalislahkusest. Oma muljetest rääkides rõhutas ta eestlastele omast positiivsust ja avatust uuendustele ning märkis, et selline hoiak igal tasandil annab võimaluse seada ambitsioonikaid eesmärke ja sihte ning seeläbi olla tõeliselt innovaatiline.

Fujitsu talentide digitaalne ekspeditsioon Eestisse toimus 25.-27. aprill. Selle käigus külastati e-Estonia Showroom'i, tehti matk Kõnnu Suursoos, kus tutvuti lähemalt Timbeter'i lahendusega, õhtusöögil Valkla rannas oli külalisesinejaks Peeter Marvet, külastati maksu- ja tolliametit, tutvuti lähemalt Teeme ära! kampaaniaga, külastati Nortalit, Cyberneticat, SMITi ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskust.