Soome IT-värbaja: oleme avastanud Filipiinid

1990. aastate keskel Nokias alustanud ja nüüd Soome ettevõttes Barona IT töötava Arja Martikaineni sõnul võib inimeste värbamist võrrelda lehtriga, milles alguses võib valik olla väga suur. Kui aga kõik sammud läbi käia, võib leiduda ainult üks inimene, kes kas on või siis ei olegi huvitatud ettevõttest või tööst, mida pakutakse. Mõnel juhul jääb valik väga väikeseks.

Martikainen on 20aastase kogemusega karjäärikonsultant ja värbamisekspert, kes on ligi kaks kümnendit töötanud Soome tehnoloogiavaldkonna ettevõtetega ja aidanud neil leida parimaid talente IT valdkonnas ja mängutööstuses. Ta rääkis oma tähelepanekutest IT- tööjõuturul toimuvast ja ITspetsialistide värbamisest.

Mis on oluline hea töökoha saamisel IT valdkonnas? Kas tehnoloogiaajastu noortel on lihtsam?

Vanus ei ole määrav. Võib öelda, et tehnoloogilise arengu tõttu on eriti nõutud inimesed, kellel on vastav haridus ja mõni aasta töökogemust. Aastatest 2008–2010 tööta jäänud inimesed on teinud pingutusi, et olla tööturul taas konkurentsis. Nad on jälle tagasi oma värskete teadmistega. See ei pruugi olla see töö, mida nad eelnevalt on teinud.

Olen tähele pannud, et on välja kujunemas uued töötamise viisid. Iga ea jaoks on võimalused olemas, kõik oleneb lihtsalt sellest, kuivõrd teemas sees ja aktiivne on inimene olnud oma teadmiste täiendamisega ja arenguga kursis olemisega. On ka alasid, kus piisab haridusest ja minimaalsest töökogemusest. Tehnoloogia muutub nii kiiresti, et kui ka oled midagi uut omandanud, siis see võib üsna ruttu muutuda vanamoodsaks ja seda ei kasutata enam.

Teisest küljest on inimesed keskendunud uutele töötamise viisidele. Noored suudavad seda teha kergesti lihtsalt uusi tööriistu õppides, aga ikkagi on nõutud ka programmeerimise oskused, nagu Java või C või isegi C++, eriti kui soovitakse luua kõrgetasemelist toodet.

Kuidas on lood välismaalt värbamisega, millistest riikidest Soome inimesi tööle tuleb?

Me otsime palju Kesk- ja Ida-Euroopast. Hiljuti avastasime huvitava värbamiskohana Filipiinid. Oleme alustanud uut värbamisteenust nimega North Star, mis tutvustab Põhja-Euroopa riike ja nendes töötamise võimalusi. On näha, et see pakub inimestele huvi. Kogume need huvid kokku ja saame värbamisel kasutada. See on mõeldud väljastpoolt Euroopat inimeste leidmiseks. Euroopast inimeste värbamine on töölubade taotlemist silmas pidades palju lihtsam.

Palju inimesi tuleb ka Venemaalt ja Ukrainast. Soomes võime täheldada, et rootslased ei taha Soome tööle tulla, seda juhtub haruharva. Brasiiliast on hiljuti Soome tööle tulnuid ja näeme ka, et Ameerikast otsitakse võimalusi Soomes tööd leida. Põhjustena nimetatakse haridustaset. Kui töötad Soomes ja lapsed lähevad kooli, siis sisenevad samasse haridussüsteemi. Indiast tulijatega on Soome ettevõtetel üksjagu vaeva ja muresid. Tegelikult juba Nokia ajast on Soomes palju inimesi Indiast.

Millised on suurimad raskused, kui inimesed üle maailma tulevad Soome tööle?

Kõigepealt, kui ettevõte võtab tööle välistööjõudu, siis tuleb ületada barjäärid erinevustega hakkama saamiseks ja siin on tihti küsimus, kuidas arvestatakse teist keelt kõneleva inimesega. Ja me ei räägi ainult suhtlemisest, vaid ka töö tegemiseks vajalikest dokumentidest arusaamisest. Üks hea võimalus on koolidest välismaalaste värbamine, sest nemad on juba kursis kohalike oludega. Soomes ja ka Eestis on päris suur hulk välistudengeid.

Töölubade taotlemine on üks suur teema välistööjõu värbamisel. Soomes on loodud kiirendatud võimalus väga eriliste oskustega IT-inimeste töölubade saamiseks. Näiteks Tšiilist inimese tööle saamiseks kulus ainult kolm ja pool nädalat.

Oluline on inimesi aidata kolimisel. Väga palju oleneb ka sellest, kas tööle tulev inimene on üksi või on tal juba pere ning mida teeb teine pereliige – kas tal on võimalus tööle saada. Soome on maa, kus edukaks toimetulekuks peaksid mõlemad abikaasad tööl käima. Lastega on lihtne, sest Soomes on koole, kus välismaalaste lapsed saavad õppida. On ette tulnud ka juhtumeid, kui abikaasale või elukaaslasele ei meeldinud, ta ei saanud tööd ja siis kolitakse ära. Töö olemasolu on integratsioonis väga oluline. Kohaliku keele õppimine aitab paremini kogukonda sulanduda ja kultuurist aru saada.

Kui uus inimene tuleb ettevõttesse tööle, siis kuidas teda hoida ja motiveerida?

Esimesed päevad on määrava tähtsusega. Keskkond tuleb korraldada selliselt, et inimene, kes tuleb tööle, tunneb end hästi. Uue tulija jaoks ei tohi olla ka kõik üle organiseeritud. Tuleb anda juhised, et inimene saaks ise hakkama ja leiaks vajalikud kohad ise üles. Esimeste päevade või nädalate ajal on väga oluline tööülesannete ja -kultuuri tutvustamine. See ei tohiks ka olla nii, et kõik on kohe ja kiiresti peale surutud. Olen näinud head meetodit uute inimeste vastuvõtmiseks, mis seisneb selles, et mõlemad pooled on avatud. Kui ettevõttes on rohkem kui 20% välismaalasi, siis ei ole see enam kohalik töökultuur, vaid juba rahvusvaheline. See avab kõigi arusaamu ja tekitab elamusi. Olen näinud juhtumit, kui üle 30% ettevõtte töötajatest olid välismaalased, neid oli kokku 34 rahvusest ja see oli tore kogemus kõigile. 

Inglise keeles töötamine on rohkem levinud ettevõtetes, mis on suurte rahvusvaheliste ettevõtete kohalikud harud, ja siis ka idufirmades, aga on päris suur hulk vahepealseid ettevõtteid, mis kasvavad kohapealsete jõududega ja siis ühel hetkel on murdepunktis, kuidas muutuda rahvusvaheliseks.

Milliste Soome ettevõtete või lahenduste üle oled uhke?

Mulle meeldivad sellised arengud, kus tehakse muudatusi traditsioonilistes sektorites. Olen eestlasi imetlenud ka selles, kuidas lühikesi tutvustavaid esitlusi teha, mis jätavad hea mulje ja tekitavad uudishimu. Nii soomlased kui ka eestlased suudavad mujal riikides ja rahvusvaheliselt üllatada. Teinekord võib see olla nii lihtne asi nagu keeleoskus. Lisaks saan rääkida ka sellest, et Soomes inimesed ei kipu lihtsasti töökohta vahetama ja on oma tööandjale lojaalsed. Kui põhjustest rääkida, siis ei tasu see ära ja inimesed tahavad arendada oma funktsiooni ja toodet, nad tahavad näha oma töö tulemust.

Kas Soome kuulsus innovaatilise riigina on kaasa aidanud inimeste siia tööle meelitamisele?

Meil on julgust ja meil on lojaalsust ning unikaalsust. Mingil põhjusel me selles maailma nurgas elame ja ma arvan, et meil on oma mõtteviis, me ei oota, et meile tullakse ütlema, mida täpselt teha. Meie kultuuris ei ole klassivahet ja töötajad saavad juhtkonnaga vabalt rääkida, võimalus olla ära kuulatud ja olla kaasatud – need on väga olulised asjad.

Üks asi, millest me oleme vabanenud, on see, et aastaid tagasi soomlased armastasid küsida, mida te meist arvate. Nüüd seda küsimust enam ei esitata, riik on palju arenenud. Kutsumisel ütleme, et tule ja vaata, me oleme teismoodi ja eksootilised ja me tahame seda kasvatada. Olen näinud, kui tehnoloogia valdkonna inimesed toovad Soome tutvustamisel esile Kalevala ja räägivad sellest uhkusega

Arja Martikainen esines ettekandega 17.-18. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas toimunud rahvusvahelisel mänguarendajate konverentsil GameDev Days 2018 .