- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mobiilipaketi rändlusteenuse kasutamine tekitab üllatusarveid
Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused ja rändlusteenuse rakendumine, et vältida üllatuslikke arveid, soovitab tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna elektroonilise side ja energia valdkonna jurist Karlis Kolk.
Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnedes tarbijates ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.
Rändlusregulatsiooni eesmärk oli kaotada alates 15. juunist 2017 Euroopa Liidus rändlustasud ja võimaldada sideteenuse tarbijatel oma koduriigi mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel ka Euroopa Liidu riikides reisil olles. Tihti arvatakse, et rändlus ja välismaale helistamine on samaväärne mõiste. Tegelikult ei ole Eestis asudes välismaale helistamisel tegemist rändlusega, vaid rahvusvahelise kõnega, millele on sideettevõtjad kehtestanud eraldi hinnakirja, mis võib olla oluliselt kõrgem rändluse hinnakirjast. Rändlusregulatsioonist tulenev hinnakiri kehtib vaid siis, kui helistaja asub väljaspool Eestit mõnes Euroopa majanduspiirkonna riigis ning helistab teise Euroopa majanduspiirkonna riiki. Eristada tuleks kolmandates riikides reisides kehtivat hinnakirja, mille tasud võivad olla tunduvalt kõrgemad.
Samuti on mõnedel tarbijatel väärarusaam, nagu rändluses olles ei tohiks sideettevõtjad üheski paketis rakendada lisatasusid rändluses kasutatud teenuste eest. Tegelikkuses on Tehnilise Järelevalve Amet andnud sideettevõtjatele jätkusuutlikkuse mehhanismi põhimõttel võimaluse rakendada rändluses olles lisatasusid.
Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikele olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 euro võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Kõnekaartide puhul rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.
Seega peaks iga reisihuviline enne reisimist endale selgeks tegema, mis tema paketis sisaldub, et vältida hilisemaid üllatuslikke arveid.
Seotud lood
Telia Eesti kasvatas nii eelmise aasta neljandas kvartalis kui 2017. aasta kokkuvõttes oma müügitulu ja kasumlikkust.
Elisa testis täna, 7. veebruaril koostöös Huaweiga 5G-võrgus virtuaal- ja liitreaalsust ning mängurakendusi. Testis kasutati 3,5 GHz sagedust, mida loetakse lähiaja olulisemaks 5G sagedusalaks. Euroopas esimesena katsetati ka 5G-mängukogemust.
Tänaseks ettevõtted edukalt ühendanud Elisa Eesti kasvatas mullu liideste arvu enim üle õhu TV-teenuste valdkonnas, kus tõus oli 24 000 ning telekomiteenuste valdkonnas, kus saadi juurde 14 700 liidest. Elisa Eesti käive oli 2017. aastal 157,9 miljonit eurot ning EBITDA oli tasemel 32,3%.
Tele2 Eesti 2017. aasta müügitulu ulatus 76 miljoni euroni, kasvades aasta varasema perioodiga võrreldes 4%. Ettevõtte EBITDA ehk kulumieelne ärikasum kasvas aastaga 4,3%, ulatudes 18,5 miljoni euroni, teatas ettevõte.
Erinevaid andmeid ja informatsiooni vajavad ning talletavad oma töös täna kõik ettevõtted. See, kuidas saadavat infot aga maksimaalselt ära kasutada, on oskus omaette ning igaühe enda teha. Kui infot koguv süsteem on ebakvaliteetne, andmed erinevates serverites ja pilvedes laiali, pole kasu ka kõige kvaliteetsemast ning kallimast AI-abilisest, sest sealt saadav info saab olla täpselt nii hea, kui hea on tema jaoks töötav infosüsteem.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele