Euroopa ja USA telekomiettevõtted kulutavad miljardeid, et osta ülekandeõigusi ning toota sisu, kirjutab Financial Times.
Viimase viie aasta jooksul on mitu Euroopa ja USA telekomikompaniid liikunud tasahilju üle ka meediasfääri. Sellest annavad tunnistust BT, Altice'i, Verizoni ja Telefonica miljardiinvesteeringud meediasse ja sisuärisse. Sisuliselt loodavad nimetatud ettevõtted, et kui nad pumpavad suurel hulgal raha kõrgekvaliteedilise sisu tarbijateni toomisse, suudavad nad siseneda uutesse kasvuvaldkondadesse.
Eestis on sellise sammu astunud Elisa, kes ostis Starmani. Maailmas on seni üks tuntumaid tehinguid AT&T ja Time Warneri ühinemine. Tehingu väärtuseks oleks 85 miljardit dollarit. Kuigi kogu diil seisab praegu konkurentsiseaduse taga, tähendaks sellele rohelise tule saamine, et telekomifirma saab osaks ettevõttest, mis toodab sarju. Time Warnerile kuulub ka USA kaabel- ja satelliittelevisiooni kanal HBO, mis on tootnud sellised populaarsed sarja nagu „Troonide mäng“, „Seks ja linn“ ja „Sopranod“.
USA telekomiettevõte Verizon on sõlminud viieaastase lepingu, et näidata otsepildis Ameerika jalgpalliliiga NFL mänge. Hinnanguliselt on tehingu väärtus üle kahe miljardi dollari.
Investorid kahevahel
Kuigi telekomihiiud näivad olevat tehtud investeeringutes enam kui kindlad, siis investorid nõnda optimistlikud pole.
Raymond Jamesi analüütik Stephanie Beyazian tõdes, et telekomi- ja meediastrateegiaga Euroopa ettevõtete aktsiad kukkusid eelmisel aastal 40% võrra.
Samas neil firmadel, kes teleõiguste ostmise ja sisuäriga juba ammu algust tegid, näib vähemalt praegu minevat hästi. Nii Vodafone kui ka Orange on teatanud, et suurendavad oma kasumiprognoosi, kuna investeeringud hakkavad ära tasuma.
Orange ostis juba aastal 2008 õigused näidata jalgpalli ning lõi õige pea ka tasulise teleteenuse, sõlmides tehingud selliste filmistuudiotega nagu Warner Bros, MGM ja Lionsgate. Tõsi, paari aastaga leidis see teenus aga oma otsa. Ettevõtte juht Stephane Richard ütles Londonis investoritele peetud kõnes, et vaataja ei taha olla talle pakutava sisu “vang”. Selle asemel soovib ta laia valikut sisu, millest ta ise saab valida meelepärase.
Veidi sarnase lähenemise on valinud ka Deutsche Telekom. Ettevõtte juht Tim Hoettges on öelnud, et eelistab pigem vahendada sisu kui seda ise tootma hakata. Nii on Deutsche Telekom sõlminud lepingu näiteks voogedastuskeskkonnaga Netflix. “Mõningates valdkondades võiksime me osta väga eksklusiivset sisu, kui tegu oleks hea diiliga, ent minu esimene valik siiski pole,” selgitas Hoettges.
Autor: Pille Ivask, kaasautor
Seotud lood
Elisa testis täna, 7. veebruaril koostöös Huaweiga 5G-võrgus virtuaal- ja liitreaalsust ning mängurakendusi. Testis kasutati 3,5 GHz sagedust, mida loetakse lähiaja olulisemaks 5G sagedusalaks. Euroopas esimesena katsetati ka 5G-mängukogemust.
Tänaseks ettevõtted edukalt ühendanud Elisa Eesti kasvatas mullu liideste arvu enim üle õhu TV-teenuste valdkonnas, kus tõus oli 24 000 ning telekomiteenuste valdkonnas, kus saadi juurde 14 700 liidest. Elisa Eesti käive oli 2017. aastal 157,9 miljonit eurot ning EBITDA oli tasemel 32,3%.
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.