Euroopa Komisjon plaanib ühes liikmesriikidega investeerida miljard eurot tipptasemel superarvutite taristu rajamisse.
Superarvuteid on tarvis, et töödelda üha suurenevaid andmemahte ja tuua ühiskonnale kasu arvukates valdkondades alates tervishoiust ja taastuvenergiast kuni sõidukite ohutuse ja küberjulgeolekuni, teatas komisjon.
Praegu töötlevad Euroopa teadlased ja tööstus andmeid üha enam väljaspool ELi, sest ELis ei pakuta nende jaoks piisavalt kiiret arvutusaega, tõdes komisjon. Selline sõltumatuse puudumine ohustab eraelu puutumatust, andmekaitset, ärisaladuste kaitset ja andmete omandiõigust eelkõige tundlikes rakendustes.
Uus õiguslik ja rahastamisstruktuur, ühisettevõte EuroHPC hakkab soetama, ehitama ja võtma kogu Euroopas kasutusele maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) taristut. Sellega toetatakse ka teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, et arendada nende superarvutite jaoks nii tehnoloogiat ja seadmeid ehk riistvara kui ka rakendusi ehk tarkvara.
ELi panus EuroHPCsse on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel 486 miljonit eurot, millele lisandub sarnane summa liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt. 2020. aastaks investeeritakse avalikest vahenditest kokku umbes 1 miljard eurot ja algatuse erasektori liikmed lisavad mitterahalise panuse.
„Superarvutid on digitaalmajandust käivitav jõud. Konkurents on tihe ja EL on teistest maha jäänud. Maailma superarvutite esikümnesse Euroopa ei mahu,“ ütles pressiteate vahendusel digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident
Andrus Ansip. Ta selgitas, et EuroHPC algatusega soovib komisjon anda Euroopa teadlastele ja ettevõtetele maailma tipptasemel superarvuti jõudluse 2020. aastaks, et arendada näiteks tehisintellekti ja tulevasi igapäevarakendusi tervishoiu, julgeoleku ja inseneriteaduste valdkonnas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.