Justiitsministri määrusega kaotatakse tuleva aasta 15. jaanuarist äriseadustikust nõue, mille kohaselt peab Eesti äriregistrisse kantud äriühingute juhatus asuma Eestis ning võimaldatakse Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist.
Urmas Reinsalu sõnul on äriseadustiku muudatuse peamiseks eesmärgiks toetada paindlikumat ettevõtluskeskkonda. „Inimesed, eriti ettevõtlussektoris, on muutunud mobiilsemaks. Peame nende vajadustega sammu pidama ja kaasa aitama innovatsiooni ning majanduse edendamisele. Selleks võimaldamegi uuest aastast Eestis registreeritud ettevõtet juhtida välisriigist, aidates sellega kaasa muuhulgas ka meie innovatsiooni eduloo, e-residentsuse, jõudsamale arengule,“ märkis justiitsminister.
Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente, näiteks notarid, audiitorid, advokaadid jt. Kontaktisiku andmed, samuti välisriigis asuva juhatuse välisriigi aadress, tuleb esitada äriregistrile. Kui aga juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.
Finantssektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes kehtivad kõrgendatud nõudmised, mistõttu peab nende juhatus ka edaspidi asuma Eestis. Lisaks tuleb alates 15. jaanuarist 2018 kõigil ettevõtjatel esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mis kantakse ettevõtja registrikaardile. Sellega suurendatakse riigi suhtlust ettevõtjatega elektrooniliste kanalite kaudu.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.