Plokiahela tehnoloogia võidukäik

Plokiahela tehnoloogia potensiaali võrreldakse juba mõnda aega interneti potensiaaliga ehk et see on digitaalse revolutsiooni ei tea mitmes laine.

Mis on plokiahel?

Tavaliselt kirjeldatakse plokiahela tehnoloogiat sõnadega hajutatud, läbipaistev ja muutmatu tehingute register.

Plokiahela hajutatus tähendab, et keegi üks isik ega riik ei kontrolli selle sisu.  Läbipaistvus tähendab, et tehingud, mis registris kajastuvad on kõigile nähtavad.Muutmatu tähendab, et toimunud tehingut on (pea) võimatu muuta.

Plokiahela tehnoloogia on mingis mõttes Kazaa, Skype’i, Pirate Bay “vaimus” loodud otse inimeselt-inimesele toimiv infrastruktuur, mis vähendab iga teenuse või toote vahendajate hulka ning võimaldab ilma infra ehitamise ja vahendajate kaasamise kuludeta pakkuda globaalselt teenuseid ja tooteid.

Nimeks on tehnoloogial plokiahel kuna tehingud on aheldatud omavahel kokku järjekorda, ning neid aktsepteeritakse võrgustiku poolt, kes seda ahelat haldab, järjestikku krüptograafiliselt jadasse ja juba aktsepteeritud plokke (mille sees on tehingud) ei ole võimalik muuta.

Miks plokiahel hea või halb on?

Plokiahela peamiseks poitiivseks omaduseks on sõltumatus usaldusväärsuse pakkujast. Tavaliselt kui infrastruktuuri (nt registrit või panka) haldab keegi asutus või juriidiline isik, siis tekib usaldus selle registri või tehingute vastu kuna me usaldame seda asutust, riiki või juriidilist isiku (tal on tegevuslitsents ja hea maine). Hajutatud süsteemis ei teki usaldus, mitte süsteemihaldaja tõttu vaid registri alusprotokolli ja registri hajutatud kontrolli tõttu. Fakt, et plokiahelas tehtud sissekannet ei saa tagantjärgi muuta ega kustutada võib pidada plokiahela tehnoloogia tugevuseks ja ka nõrkuseks. Muutmatus ja kustutamatus ei ole kooskõlas andmekaitsemääruse “õigusega olla unustatud” ning samuti pruugib olla vastutava andmetöötleja määramine, kelle poole peaks kustutamispalvega pöörduma, kasutaja jaoks keeruline. Samas tavaline kasutaja kasutab enamasti kellegi teenuseid, mis jooksevad ahela peal ning seetõttu on andmekaitse regulatsiooni täitmine sellel infral jällegi täiesti võimalik.

Kas plokiahela kasutamine on anonüümne?

Ahelas on kõigil kasutajatel aadressid ja need toimivad sarnaselt nagu IP-aadressid internetis. Tehingud vajavad kasutaja kohta plokiahela aadressi (ka nimetatakse seda e-rahakotiks), kuid kasutaja isikunime või koduaadressi süsteemist ei paista. Seega on identofikaatorid, kuidas tuvastada keegi ning kõik tehingud siuda selle aadressiga, kuid, kes on selle aadressi taga pole ahelas endas selgelt kirjas. Loomulikult on olemas tehnoloogiaid, mis annavad vastuse, et kes võiks aadressi taga olla, eriti digitaalselt aktiivse isiku puhul. Sellist anonüümsust nimetatakse ka pseudoanonüümsuseks.  

Eesti kui plokiahela riik

e-estonia.com lehel saab lugeda seda, et KSI (keyless signatures infrastructure) on plokiahela tehnoloogia, mida Eesti avalik sektor kasutab ning selle loojaks on Guardtime AS. KSI plokiahel võimaldab ajatempliga kaitsta elektroonilise andmekogu ajalugu ning terviklikkust. Andmete autentsust saab ajatempli tõttu matemaatiliselt tõestada. Nagu kirjutab ka Guardtime AS oma veebilehel - ühendas plokiahela tehnoloogia kõige tuntuma rakenduse Bitcoini looja Satoshi Nakamoto kokku erinevad juba loodud komponendid üheks toimivaks võrgustikuks ja süsteemiks. Eesti KSI tehnoloogiat, mis põhineb samadel krüptograafilistel komponentidel, on aga Eesti avalik sektor kasutanud juba 2008. aastast. KSI on alternatiivne lahendus traditsionaalsele PKI (public key infrastructure) ehk avaliku võtme infrastruktuurile, mida pea iga eestlane naudib igapäevaselt oma digitaalset identiteeti kasutades. PKI tehnoloogias kasutatakse kahte võtit — avalikku ja salajast võtit. Salajane hoitakse salajas ja seda kasutatakse andmete dekrüpteerimiseks ning nt dokumentide allkirjastamiseks. Avalikku võtit kasutatakse aga krüpteerimiseks või salajase võtmega antud allkirjade autentsuse kontrollimiseks. 

Plokiahela kasutusvõimalused

Kuna plokiahela tehnoloogia ja juba loodud infrastruktuuri kasutamine võimaldab väikeste kuludega ning vahendajateta registrit pidada või tehingute ajalugu jäädvustada siis on võimaluste loetelu, kus plokiahela tehnoloogiat edukalt kasutada lõpmatu. Väga suurt innovatsiooni potensiaali nähakse plokiahelale kindlasti finantssektoris eelkõige makseteenustes – nagu krüptoraha liigutamine maksevahendina globaalselt isikult isikule, logistikasektoris – globaalne jälgimissüsteem kogu tarneahelas igale transporditavale objektile ja iga toote jaemüügis otse isikule tootjalt endalt, meelelahutustööstuses – artistide looming otse tarbijani, jne. Ka võimaldab see tehnoloogia avada siseriiklikud registrid globaalseteks turgudeks ning plokiahela aadressiga olev kanne teise tõnaga ka token või coin võib esindada ükskõik mida – laulu, fotot, kinnisvara, autot, väärtpaberit, mänguõigust, hasartmängu võitu, veisekintsu, veepudelit – piirab vaid fantaasia. Token on nagu tõend, mis on sinu kui plokiahela kasutaja aadressil asuvas nn e-rahakotis ning väljendab plokiahela süsteemis mistahes vääringut või õigust.

Õiguse kasutamiseks peab seda enamasti kellelegi millegi eest üle kandma (kasutusväärtusega token) või kolmandale isikule müüma (spekulatiivse väärtusega token nagu bitcoin või ether). Hetkel meie ümber toimuvate ICO’de ehk initial coin offering kontekstis tuleb nentida, et fantaasial ei ole piire. Kõigil ICO’de investoritel soovitame kindlasti tutvuda ka Finantsinspektsiooni lehel oleva informatsiooniga ICO´de kohta. ICO´de korraldajatel, aga soovitame konsulteerida juriidiliste nõustajatega, et vältida hilisemaid vaidlusi ning trahve – eelkõige põhjusel, et token pruugib kvalifitseeruda teatud jurisdiktsioonides väärtpaberiks.

Autor: Anne Veerpalu, Njord advokaadibüroo vandeadvokaat, Nikolay Demchuk, Njord advokaadibüroo jurist