Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKP tänavu II kvartalis 5,7%, mis oli kiireim kvartaalne kasv alates 2011. aastast. Samuti on tegu kiireima kasvuga Balti ja Põhjamaades – ülejäänud Euroopas kasvas majandus teises kvartalis esialgsetel andmetel 2,3 protsenti.
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Foto: Andras Kralla
"On positiivne näha kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori panust SKP kasvu panustamas, kus tegutsevad paljud nii-öelda uue majanduse ettevõtted," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo.
Ettevõtted, kes tegutsevad sellistes teadmismahukates valdkondades nagu bio- nano- ja materjalitehnoloogia, ning ka muudes kõrge teadmiste mahukusega äriteenusete osutamises, omavad märkimisväärset mõju majandusele läbi loodud teadmise rakendamise muudes majandusharudes ning tugeva kasvulava ehitamise tulevikuks,“ lisas ta. "Samuti on oluline, et kiire lisandväärtuse kasv iseloomustab info- ja sidesektorit, kus lisandväärtus kasvas aastaga 12 protsenti."
Kõige enam panustas majanduskasvu kiirenemisse ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas aastaga 16%. Ehitamine tähendab suuri investeeringuid, mistõttu investeerimisotsuseid tehakse siis, kui kindlustunne majanduse jätkusuutlikkusse on suur. Tänavu on hakanud reaalmajandusse jõudma mullu ja tunamullu tehtud investeerimisotsused ning antud trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kvartalitel.
Praegu on kindlustunne kõrgel tasemel nii eraisikute, investeerivate ettevõtjate, pankade kui ka ehitusettevõtjate seas. Samas mõjutab ehitussektori lisandväärtust olulisel määral riigi sekkumine. 2014–2020 Struktuurifondi perioodil taotletud toetustega rahastatud ehitised on hakanud jõudma ehitamisfaasi, ning osa on ka juba valminud. Aktiivsemalt mõjutab see eelkõige teede ja taristu ehitust ja hoonete puhul eluhoonete rekonstrueerimist, kus on olulise panuse andnud KredExi meetmed.
Palo sõnul on veel vara rääkida buumist ehitusvaldkonnas. „Arvestades, et ehitusmahud on olnud mitu aastat seisakus, siis praegune tõus on ainult positiivne ning buumiga on veel vara hirmutada,“ lausus minister.
Minister Palo märkis, et Eesti-sugune väikeriik, mille majandus on olnud mitu aastat seisakus, peabki astuma jõulisema sammuga edasi.
„Vaid nii jõuame teistele riikidele järele. Majanduskasv põhineb tugevatel sammastel nagu eksport ja investeeringud, mistõttu on oodata kiire kasvu jätkumist ka lähitulevikus. Me näeme, et ettevõtete kasumid kasvavad käsikäes tööjõukuludega, mis on hea uudis nii ettevõtjale kui ka töövõtjale,“ ütles Palo.
Seotud lood
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri Urve Palo eestvedamisel allkirjastasid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Tanel Tiits, Maanteeaameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooni, mille eesmärk on juurutada avaliku sektori tellijate seas digitaalset mudelprojekteerimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo külastas eile Eesti ettevõtet CybExer Technologies, mille maailmas unikaalse testplatvormi abil hakkasid möödunud nädalal oma küberhügieeni parandama Euroopa Liidu eesistumiseks valmistuvad tuhanded Eesti riigiametnikud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning Soome Rahandusministeeriumi asekantsler Anna-Maija Karjalainen allkirjastasid lepingu mittetulundusühingu asutamiseks, mille abil muudetakse kahe riigi vaheline andmevahetus oluliselt efektiivsemaks. Asutatud MTÜ nimeks on Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS) ehk Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut ning see hakkab paiknema Tallinnas.
Eesti on ametlikult üle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt nähtamatuna ehk ühe suhtluskorraga või päris automaatselt. Valitsus kinnitas 25.mail aluspõhimõtte, millega suunatakse riigiasutusi looma andmepõhiseid tervikteenuseid, sarnaselt eeltäidetud tuludeklaratsioonile või lapsele sünnil automaatselt antavale ravikindlustuskaitsele.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.