Ettevõtluskõrgkooli juht: e-Eesti? Eesti keele õppe äppe on täpselt null

"Minult on nii USA professor, Nepaali üliõpilane kui Šveitsi ärijuht küsinud, millise äpiga saaks eesti keelt õppida. Need on olnud piinlikud olukorrad. Tallinna expat-kogukonnas, kus paljud on tulnud siia startup-firmasse tööle või seda rajama, on liikunud meem it's Estonia, there's an app for that. Nii veider kui see ka ei tundu, aga eesti keele õppimiseks pole ühtki äppi," ütles ettevõtluskõrgkooli juht. 

Oadi sõnul leidub küll erinevaid digikujul ressursse eesti keele õppimiseks, aga rakendust, mis kasutajaga suhtleks, tema keeleõpet struktureeriks ja arengut kontrolliks ehk niiöelda digitaalset keeleõpetajat ei ole. Tehnoloogiliselt pole selles midagi võimatut, efektiivseid keeleõppeäppe on palju, tuntumad näiteks Duolingo, Babbel ja Memrise.

"Mis kõige iroonilisem - siinsamas Tallinnas arendavad noored eestlased keeleõppeäppi Lingvist. Nad said kaks aastat tagasi 8 miljoni eurose investeeringu, et arendada välja jaapani keele põhjal inglise keele õpe. Ossinovski ütles äsja, et 15 miljonit eurot on riigieelarves marginaalne summa, kuid ometi pole me suutnud luua digitaalset eesti keele õpetajat, kes võiks asuda iga uuseestimaalase telefonis ja talle sobivas tempos eesti keelt õpetada," tõi Oad välja. 

Ettevõtluskõrgkooli juhi sõnul tähendab see tegelikult, et kuigi Eesti ühiskonna uus oluline väljakutse on nutikalt juhitud sisseränne, ei ole meil õieti mingit tugistruktuuri, et uuseestimaalasi ka samm-sammult eesti kultuuri sisse tuua. "Me oleme keelepõhine kultuur, see on fakt. Küsi kümnelt erinevalt Eestisse saabunult - kõik ütlevad, et eesti keele oskus on see suur barjäär, mis uusi ja vanu eestimaalasi tegelikult lahus hoiab."

"Riigieelarvest leidub kümneid miljoneid, et renoveerida küsitava väärtusega hoonelahmakaid. Kas tõesti ei leidu raha, et hankida hästi disainitud äppi, mis õpetaks uutele Eesti fännidele riigikeelt?" küsis Ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.