- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koolijuht: Eesti peaks Aafrikasse ja Aasiasse värbamiskeskused tegema
Praxise analüüsi kohaselt kaotab Eesti 2040. aastaks praeguste hõivemäärade jätkumisel 122 000 töötajat. Seetõttu võiks riik rajada Aafrika ja Aasia riikidesse värbamis- ja koolituskeskused ja alustada helgemate peade importi, ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Eesti riik võiks Oadi sõnul teha kasvava rahvastikuga, aga väheste võimalustega riikidesse värbamiskeskused, kus viiakse inglise keeles soodsalt läbi koolitusi vajaminevates valdkondades nagu IT või inseneeria ja ka eesti keele intensiivõpet. “Kursuse läbinutele saaksid ettevõtted teha suunatud pakkumisi ning oleks võimalus saada lihtsamalt elamisluba,” rääkis ta..
Eesti keele majad Narvas ja Tallinnas on õige samm, aga mõelda tuleb Oadi arvates suuremalt. "Olgu eesti keele, kultuuri ja tööoskuste keskused hakatuseks Mumbais ja Lagoses. Koos Eesti jaoks vajalike oskuste õpetamisega õpetataks ja kontrollitaks ka töökultuuri, hoiakuid ja tahtmist Eesti-suguses ühiskonnas kohaneda.“
“Eesti vajab juurde ajusid ja töökäsi. Kontrollimata massi ei taha aga keegi. Seepärast toimuks tõeliselt motiveeritud uuseestlaste sõelumine juba välisriigis asuvas keskuses. Need keskused võiks avada Eesti ettevõtete, kõrgkoolide ja saatkondade koostöös. Saatkonnad saaksid võimsama rolli riigi tutvustaja ja väravana Eestisse. Lihtsustatult öeldes tuleks nutikas India või Nigeeria poiss või tüdruk kursusele ning parimad saaksid tööpakkumise ja kutse Eestisse,” rääkis Oad.
Seotud lood
Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputöös analüüsis finantsjuhtimise eriala üliõpilane Merri Keerd, et eraisik jääb nn pilvekaevandamisega kasumisse isegi bitcoini 440-dollarise hinna juures, kuid praegu maksab üks virtuaalvaluuta ühik juba 2500 dollarit.
Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi hinnangul on järjepidev õppimine ainus viis, kuidas vähemalt 50 aastat tööjõuturul konkurentsis püsida. Täiskasvanute õppesüsteem Eestis vajab tema sõnul muutust – lisaks töötajale tuleks rohkem motiveerida ka tööandjat õppimist soodustama, näiteks läbi täiendavate maksusoodustuste.
27. novembril korraldas välisministeerium EL Nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ärifoorumil Abidjanis paneelarutelu, mille keskmes oli mõlema ühenduse liikmesriikide e-riigi lahenduste-alane koostöö. Arutelu käigus tõdeti, et erinevad e-valitsemise lahendused aitavad riigi ärikliima muuta konkurentsivõimelisemaks ja investeerimissõbralikumaks. Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu suhetes peaks seetõttu aina enam arvesse võtma ning kasutama neid võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused.
Mainor grupi juhid kohtusid Ülemiste City linnakus peaminister Jüri Ratasega ning esitasid kuus ettepanekut, kuidas era- ja avaliku sektori koostöös Eesti konkurentsivõimet suurendada ning Eestit atraktiivseks elu- ja töökoha sihtriigiks arendada.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele