Kuidas digitaalsed terviseandmed Euroopas turvaliselt liikuma panna?

2017. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgub, et 70% Euroopa Liidu kodanikest on valmis oma terviseandmeid jagama, sh 65% arsti või tervishoiutöötajaga, 21% uuringuteks avalikule sektorile, 14% uuringuteks erasektorile. Kommertskasutusse oleks nõus oma terviseandmeid andma 5% vastanutest. 52% vastanutest soovib online ligipääsu oma terviseandmetele. Samas on digitaalseid tervishoiuteenuseid viimase aasta jooksul kasutanud vaid 18% vastanutest.

Tehnoloogia võimalused on laiad

Euroopa Liidu riikides on isiku- ja terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt. See pärsib ühiste piiriüleste e-tervise teenuste arendamist, mis aitaks vananeva elanikkonnaga Euroopas luua innovaatilisi ning tervishoiule märkimisväärset lisaväärtust pakkuvaid lahendusi. Uudsed digilahendused annavad patsientidele võimaluse ise oma terviseseisundit juhtida ja tervisekäitumist jälgida ning ravi tulemusi mõjutada.

Digilahendused on aidanud tuua uut hingamist kõigisse eluvaldkondadesse, võimaldades saavutada paremaid tulemusi senisest oluliselt kuluefektiivsemalt. Inimesed kasutavad e-teenuseid üha aktiivsemalt ja seetõttu on ootus nende kasutamiseks ka tervishoius. Sellele vaatamata jääb Euroopa Liidus tervishoius märkimisväärne hulk tehnoloogia poolt pakutavatest võimalusi kasutamata. Inimesed ei saa neile vajalikke isikustatud teenuseid, kuna riiklikud süsteemid ei võimalda neid kasutusele võtta.

Üksikute inimeste terviseandmetest saavad suurandmed

E-teenuste vältimatu eeldus on digitaalsete terviseandmete olemasolu. See annab võimaluse terviseandmete ulatuslikul kooskasutusel põhinevaks suurandmete analüüsiks ja näiteks geeni- ja terviseandmete kooskasutusel põhineva personaalmeditsiini arendamiseks. Suurandmete kasutamine ja andmeanalüüs loovad uued võimalused tervishoiuteenuste arenguks, uute ennetusmeetmete ja ravivõimaluste välja töötamiseks. Andmeanalüüs aitab avastada infektsioonide levikut varajases staadiumis, hoida kokku kulusid, kiirendada innovatsiooni ravimitööstuses ja meditsiiniseadmete tootmises.

Eestis on inimese terviseandmete elektrooniline salvestamine ja edastamine riiklikku tervise infosüsteemi kohustuslik. Samas on oluline, et inimesed omaksid juurdepääsu oma terviseandmetele ja saaksid neid kasutada elektrooniliselt ka piiriüleselt. Heaks näiteks on siin piiriülese digiretsepti teenuse rakendumine Euroopas hiljemalt aastaks 2020. Terviseandmete piiriülene liikumine võimaldab eurooplastel kasutada oma elektroonilisi terviseandmeid parema ravitulemuse saamiseks ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

  Andmete turvalisus peab olema tagatud

2018. aasta mais jõustub Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis loob ühtsed alused isikuandmete kaitseks ja nende vabaks liikumiseks. Määrus jätab riikidele võimaluse terviseandmete töötlemisel teatud juhtudel teha erandeid, seetõttu on oluline liikmesriikide koostöö ja infovahetus, et määruse rakendamine ei tooks kaasa takistusi andmete vabale liikumisele.

Digilahendusi rakendatakse tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides. Samas ei tähenda see, et peaksime kaitsma terviseandmeid nende kasutamise eest, vaid looma tingimused nende turvaliseks kasutamiseks. Seega pole küsimus selles, kas e-tervise teenused on turvalised, vaid kuidas neid turvaliselt kasutada saaks.

Eesti eesistumine toob e-tervise teema Euroopa ministrite aruteludesse

Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annavad riikide ülesed poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada  ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt. Samuti on üks eesmärke jõuda riikide vahel kokkuleppeni 7-9 konkreetse ühise digiprojektialgatuse osas, mida liikmesriigid koos Euroopa Komisjoniga ellu viiksid ja rahastaksid.

Viimati käsitlesid poliitilisel tasandil e-tervise teemasid terviseministrid 2009. aastal, kui Rootsi eesistumise ajal pandi alus liikmesriikide vahelisele ühistegevusele. Eesti on huvitatud aktiivsest, ent tasakaalustatud diskussioonist. Terviseministrid arutlevad e-tervise teemadel juulis mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ning oktoobris samuti Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel konverentsil (www.ehealthtallinn2017.ee).

Alliaks: Sotsiaalministeeriumi blogi