Eestis algasid katsetused rääkivate riiete loomiseks

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) rõiva- ja tekstiiliteaduskonna ja Elisa asjade interneti lahenduste (IoT, Internet of Things) koostöö eesmärgiks on koguda riiete valmistajale üliolulist toote kasutusinfot. Elisa loodud rakendus kogub teavet teki sisse paigaldatud anduritelt ning visualiseerib selle online’i. Andmeid kogutakse hobust ümbritseva temperatuuri, niiskuse jne kohta ning analüüsitakse seejärel rõivatootja seisukohast. Targad riided on oluline edasiarendus wearable’ide ehk kantavate nutiseamete valdkonnas.

TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmanni sõnul olid tarkade riiete lahendused järgmine loomulik samm rõiva- ja tekstiiliteaduskonna arengus, kus kasutajamugavuse hindamine on väga oluline. „Kõige keerulisem on kasutajamugavust hinnata kasutajal, kes ei oska meile tagasisidet anda, näiteks loomad või väikelapsed,“ rääkis Perkmann. „Selle tõttu valisimegi esimeseks testprojektiks hobuste monitoorimise tekkide kandmise ajal. Temperatuuride ja niiskuse mõõtmine hobuse teki sees andis meile teada, kas valitud materjalid sobivad antud kliimas kasutamiseks. Tulemused olid positiivsed ning need on alles esimesed sammud IoT rakendamisel rõivatööstuses ja plaanime arendustega jätkata.“

Elisa IoT äriarendusjuhi Märt Jõesaare sõnul pole Eestis asjade internetti (IoT’d) varem rõivatööstusega seotud, sest tänaseni on eeldatud, et IoT tähendab ainult Targa Linna või tööstuse rakendusi. „Tegelikkuses on asjade interneti kasutusvõimalused piiramatud,“ kinnitab Jõesaar. “Tulevikus plaanime mõõta rõivaste lõigete sobivust erinevatele tegevustele. Näiteks seda, kas jooksudress on mugavalt kehas ja riided hingavad piisavalt. Koostöö on meie jaoks väga oluline, sest TTK-l on põnevad väljakutsed tekstiilitööstuse arendamisel ja meil on Elisas võimekus neid tehniliselt toetada.“

Pilootprojektiga alustati käesoleva aasta aprillis TTK ja Elisa Eesti koostööna. Projektis kasutati Elisa IoT platvormi andmete kogumiseks, töötlemiseks ja visualiseerimiseks. Esimeses faasis kogutud andmeid kasutatakse rõivaste kasutamise monitoorimise mudeli välja töötamisel ning uute teaduslike uurimistööde kavandamisel.