Prognoos: mida toob 2017 tehnoloogias?

Aastal 2017 ei ole tavatelevisiooni olemasolu kodus enam „kohustuslik“. Näiteks Rootsis ja Soomes kasutavad Netflixi voogedastusteenust pooled internetiga majapidamistest. Eestis kasvab videovoogedastuse turg tuleval aastal kaks korda, kuid potentsiaali on enamaks. Enim kasvab kasutajate arv nooremate ja teadlikumate majapidamiste arvelt, kes ei taha oma elu seada telekava järgi.Lisaks meediasisu jälgimise platvormile muutuvad ka eelistused tarbitava meediasisu osas. Üheks populaarseks uueks žanriks kujuneb e-sport, mille jälgimine kasvab tavaspordi arvelt kaks korda. E-spordi vaadatavuse mastaabi drastilisest tõusust annab tõestust fakt, et juba tänavu vaatas viimast League of Legends World Finals e-spordivõistlust rohkem inimesi kui NBA finaali, samuti langes olümpiamängude vaadatavus. Hiina tehnikahiid Xiaomi hakkab Euroopas telefone müüma. Tänu heale disainile ja soodsale hinnale hakkab Xiaomi vallutama Euroopa turgu, seda näiteks LG ja Samsungi arvelt.Äppide arv telefonides hakkab vähenema ja nende sisu kolib sõnumiplatvormidesse. 2017. aastal ei laeta enam nii massiliselt alla äppe, vaid mainstream’iks kujunevad äpiplatvormid, kus saab korraga teha rohkem asju. Näiteks saad Messengeris teha makseid, mängida mänge ja suhelda virtuaalse assistendiga. Enamik rakendusi läheb seejuures üle kaheastmelisele autentimisele, sest turvalisus ja isikuandmete kaitse muutub multifunktsionaalsete äppide puhul aina olulisemaks.Tehnoloogiafirmad võtavad pankadelt makseid üle ning alternatiivsete maksevõimaluste hulk kasvab. Eriti kiiresti kasvab ühe kliki maksete turg ja mobiilioperaatorid saavad sellest suure tüki. Väikses summas maksete puhul saab kasutusmugavus olulisemaks kui enda mitmetasandiline autentimine. 2017. aastal saab kuni 10 euroseid makseid ilmselt teha nutiseadmes ühe klikiga, lisades näiteks taksoarve või kinopileti summa sekundi murdosaga oma telefoniarvele.Pakkide kohaletoimetamises jääb põhiroll maapealsetele robotitele, mis on efektiivsemad kui droonid, sest nende energiakulu on väiksem. Drooni saab tellida vaid see, kes on nõus maksma kallimat hinda ning arenguid takistab regulatsioon. Maapealsete robotite regulatsioon jõuab aga droonidest ette ja 2017. aastal võime ka Tallinna tänavatel näha roboteid toitu vedamas. Kõige tõenäolisem on näha Starshipi roboteid, aga neile võib tulla ka konkurente.Liitreaalsus aitab inimesed linnaruumi planeerimisse kaasata. Tuleval aastal pannakse loodetavasti ka Eestis esimene avalik linnaruumi projekt liitreaalsuse keskkonda, kus see on nutiseadme ekraani vahendusel avatud vaatamiseks kõigile linnaelanikele. Nii saavad inimesed ise minna ja kogeda, kuidas näiteks linnahalli uus lahendus välja näeb. See tähendab kodanikkonna kaasamise võimalusi täiesti uuel tasandil.Klienditeenindust hakkavad pakkuma iseõppivad virtuaalsed tehisintellektid. Ka Eesti ettevõtted võtavad 2017. aastal kasutusele lihtsamad klienditeenindusrakendused ehk bot’id, mis annavad koheselt automaatseid vastuseid kliendi küsimustele. Saad küsida enda teenusekasutuse kohta, soovitada endale sobivaimat paketti ja lasta selle aktiveerida või saata endale tellimuse pakiga koju. Ettevõtted, mis jäävad kinni mehitatud klienditeenindusse,  Y- ja Z-generatsioonis enam kliente ei võida, sest need põlvkonnad eeldavad uut tüüpi teenindust ja kõnekeskuse ooteliinile ei jää.

Autor: Argo Virkebau