Smart-ID ei ole võimeline astuma mobiil-ID asemele

Eile, 3. novembril avalikkusele tutvustatud Smart-ID on ennekõike suunatud pangandusse. Vajadus sellise identifitseerimislahenduse järele on tulnud just pankadelt, kellel on kohustus peagi ebaturvalistest paroolikaartidest lahti öelda ja leida selle asemele uus Baltimaade jaoks ühine lahendus. Riikideülene võimalus turvaliseks pangateenuste kasutamiseks on klientide jaoks kahtlemata võit.

Kindlasti on Smart-ID-l ka suur ekspordipotentsiaal, näiteks riikidesse nagu Taani, kus on veel tänagi üleriigiliselt kasutusel ühekordsetel paroolidel põhinev e-identiteet, või Leedu, kus iga pank on endale loonud oma mobiilse identifitseerimislahenduse.

Smart-ID ei asenda mobiil-ID

Sertifitseerimiskeskuse välja töötatud Smart-ID-l on aga ka mitmeid puudusi. Avalikkus ei tohiks Smart-ID osas luua valesid illusioone – Smart-ID ei asenda mobiil-ID-d, nagu paljudes pealkirjades juba kõlab. Eestlased on e-rahvana harjunud ID-kaardi ja mobiil-ID abil hääletama, tuludeklaratsiooni esitama ja dokumente allkirjastama, mida uus Smart-ID aga ei võimalda, kuna sellel pole veel sertifitseeritud allkirjastamisõigust. Seega on tegu täiesti erineva lahendusega, mis pole võrdväärne mobiil-ID-ga kõigi meile harjumuspäraste teenuste kasutamisel.

Samuti võib Smart-ID puudusteks pidada seda, et kui mobiil-ID on kasutatav ka vanema tarkvaraga nutitelefonides ja nuputelefonides, siis Smart-ID-d toetavad vaid mobiilse internetiühendusega nutitelefonid, mille operatsioonisüsteemiks on iOS 8 / Android 4.1 või uuem versioon. Näiteks välisriikides võib Smart-ID kasutamine seega olla kallis, samal ajal kui mobiil-ID kasutamine välismaal ei maksa kliendile midagi.

Ühtlasi tundus Smart-ID lahenduse juures üllatav, et sellega liitumiseks ja oma konto loomiseks peeti esitlusel eelistatud variandiks mobiil-ID-ga antud allkirja. Kui uue äpi kasutuselevõtuks on vaja olla juba sisseharjutatud ja võimekama mobiil-ID kasutaja, siis tekitab vajadus täiendava Smart-ID konto järele küsimusi.

Kokkuvõttes  võib öelda, et kui kliendi vajadused on piiratud, siis on Smart-ID talle hea alternatiiv. Eesrindlikumale kliendile, kes tahab oma digitaalse identiteediga teha kõiki tehinguid ning kasutada kõikvõimalikke m- ja e-teenuseid, jääb mobiil-ID Eestis kõige paremaks ja turvalisemaks lahenduseks.

Mobiil-ID-d kasutab Eestis augustikuust alates juba iga 13. eestlane ning selle kasutajate arv on pärast riigilõivu kaotamist tempokal tõusuteel. Sertifitseerimiskeskuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, mobiilioperaatorite ja suurpankade vahel sõlmitud koostöölepe Nutikaitse 2017 on seadnud eesmärgiks, et mobiil-ID kujuneks Eestis eelistatuimaks elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirjastamise vahendiks, mida kasutab järgmise aasta lõpuks vähemalt 300 000 inimest. Alternatiivse ja vähem võimalusi pakkuva lahendusega turule tulek võib tähendada mõningast kõrvalekaldumist kokkulepitud kursilt.

Autor: Tele2 juht Argo Virkebau