Infotehnoloogia TOPi võitnud ASi Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul suurenevad sektoris heade spetsialistide palgad kiiresti, kuid teenuste hind püsib aastaid samal tasemel. Tekkinud olukorda aitavad leevendada rahvusvahelised projektid.
- Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo IKT Aastakonverentsil võtmas vastu aukirja Äripäeva peatoimetajalt Meelis Mandelilt Foto: Julia-Maria Linna
ASi Tieto Estonia 2015. aasta majandusaruandes seisab, et 2015. aastaks oli ettevõte seadnud eesmärgiks turuosa laiendamise ning kasumlikkuse kasvu läbi uute projektide nii Eestis kui ka teiste Balti riikide tütarfirmadega koostöös. 2015. aasta oli ettevõttele tervikvaates edukas. Eeliseks peeti finantssektorile pakutava pangandustoote BankSyst tootearendust ja tugevat kompetentsi selle tugiteenuste pakkumisel. Avalikus sektoris jätkati koostööd sotsiaalministeeriumiga, haridus- ja teadusministeeriumiga, Tallinna Linnavalitsusega ning majandus- ja kommunikastiooniministeeriumiga. Erasektoris tegutseti aktiivsemalt logistika- ja jaekaubandussektoris. Avalikus sektoris olid 2015. aasta finantsprognoosid ühe suurima riigi baassüsteemi arendusprojektiga seotult planeeritud suuremaks, kuid seoses Euroopa Liidu struktuurfondide avanemise hilinemisega jäi tulemus oluliselt tagasihoidlikumaks ning mõjutas tarkvaraarenduse üksuse tulemit tervikuna alla ootuste, kirjutatakse aruandes.
Juhatuse liikme Anneli Heinsoo sõnul jäädi möödunud aasta tulemustega väga rahule. "Ootamatu see edu ei olnud," märgib Heinsoo."Oleme alates 2014. aasta märtsist teinud investeeringuid Eestisse, loonud üle 120 uue töökoha ning alustanud Tieto rahvusvaheliste klientide teenindamist Eestisse loodud rahvusvahelises tugiteenuste üksuses."
Otsib usinalt uusi töötajaid
Ettevõte on panustanud sektori arengusse osaledes eri haridusprojektides, messidel ja konverentsidel sponsorina, et propageerida infotehnoloogiaalast haridust ning kasvatada huvi uutes õppurites. Kuna infotehnoloogiaalaste kompetentside vajadus kasvab pidevalt nii IKT sektoris kui ka horisontaalselt teistes majandussektorites, väärtustatakse investeeringuid olemasolevatesse ja uutesse töötajatesse, keda ettevõte peab kõige väärtuslikumaks varaks.
Võitja
AS Tieto EstoniaI kohtOmanik: Tieto OyjAsutatud: 1993Tegevjuht: Anneli HeinsooPõhitegevus: programmeerimineTöötajaid: 145
Heinsoo tunnistab, et väga heade spetsialistide leidmine on IKT sektoris keerukas. "Edu võti seisneb meie rahvusvahelisuses," märgib ta. "Meie värbamine ei piirdu vaid Eestist spetsialistide otsimisega, vaid teeme koostööd rahvusvaheliste värbamisettevõtetega," räägib Heinsoo, kelle sõnul ettevõtte meeskonnas töötab inimesi rohkem kui 15 eri rahvusest.
2015. aastal kasvas ettevõtte müügikäive 78%. Heinsoo sõnul mõjutas enim käibekasvu uue tugiteenuste üksuse ekspordikäive, kuid edukas oli ka ettevõtte tarkvaraarendus- ja pangandustarkvaraüksuste tulemus.
2015. aastal suurenes ettevõtte kasumimarginaal võrreldes 2014. aastaga 17,23 %, vaatamata suurtele investeeringutele, seisab majanduaasta aruandes. Heinsoo selgitab, et 2014. aastast alustatud investeeringud uue rahvusvahelise tugiteenuste üksuse loomisse mõjutasid otseselt 2014. aasta kasumit, 2015. aastal investeeringud jätkusid. "Kuid tulemust ootasimegi käibe ja kasumi kasvus 2015. aastasse. Investeeringute mahtu leevendas ka viie kuu jooksul osalemine EASi tööstus- ja teenindusettevõtja tugiteenuskeskuse investeeringu toetuse meetmes."
Peamised investeeringud tehti tugiteenuste üksuse arendusse, aga ka pangandustarkvara Banksyst tootearenduseks. Sel aastal jätkuvad Heinsoo sõnul investeeringud tugiteenuste üksuse laiendamisse, tootearendusse, töötleva tööstuse reaalaja analüütika (IoT) lahenduste turundusse ning tarkvaraarenduse meeskonna suurendamisse.
Sihikul tööstusettevõtted
Selle aasta eesmärgiks on jätkuvalt kasvatada ettevõtte turuosa. Eesmärk on suurendada erasektori klientide osakaalu eelkõige tööstusettevõtete hulgas, mis on seotud järgmise tööstusrevolutsiooni ajajärgu algusega ehk tööstuse digitaliseerimisega. Palju on panustatud asjade interneti ja andmete analüüsi lahenduste tootestamisse (internet of things ja industrial internet), mis annavad võimaluse pakkuda standardseid ja ka kliendipõhiseid lahendusi tööstusettevõtetele lisandväärtuse kasvuks.
Plaanis on teha ka rohkem koostööd, et luua sünergiat, pakkumaks klientidele teistes riikides väljatöötatud lahenduste juurutamist. Eesmärk on laiapõhjalisem kompetentside ristkasutus ja kolmandate tarkvaratootjate toodete kaasamine mõnede sektoripõhiste spetsiifiliste kompetentside omandamiseks korporatiivsete klientide laiema koostöö arendamise eesmärgil.
Eestis jätkatakse ka äriklientide tugiteenuste meeskonna suurendamist japakutavate teenuste parendamist. Peamine rõhuasetus on kliendihaldusel ja kliendirahulolul - klientidele soovitakse pakkuda personaalsust ja tuge, olla klientide ärile lähemal ärikonsultantidena ning parendada läbi pakutavate lahenduste klientide äriprotsesse.
Heinsoo sõnul prognoosivad nad selleks aastaks käibe kasvu ca 17%. "Kuid samal ajal kasuminumber väheneb ja kasumimarginaaliks kujuneb ca 10,8%," märgib ta. "Kasumi vähenemist mõjutab tarkvaraarenduse üksuse kasv, suured ja kõrgete riskidega projektid, palgakulude pidev kasv ning muidugi ka jätkuvad investeeringud ettevõtte laienemisse Eestis," loetleb Heinsoo.
Tema sõnul on IKT sektori palgakasv üks teguritest, mis ettevõtte tulemusi mõjutab. "Heade spetsialistide tööjõukulu suureneb kiiresti, kuid tarkvaraarenduse teenuste hind püsib juba viimased kolm aastat samal tasemel," räägib ta. "Samas püüame kohaliku turu kitsaskohti leevendada rahvusvaheliste projektidega."
Kuna suuremad investeeringud on praeguste plaanide järgi tehtud, on edasine plaan Heinsoo sõnul hoida stabiilsust. "Keskmist käibekasvu prognoosime ca 12-15% ja keskmist kasumimarginaali ca 13% aastas," märgib Heinsoo. Lisades, et ettevõtte investeerimise võimekusele mõjuks positiivselt tippspetsialistide sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine riigi riigi tugi välisspetsialistide värbamisel. "See leevendaks suurt halduskulu ettevõttele välismaalaste ja nende perede integreerimisel Eesti ühiskonda," nendib Heinsoo.
Autor: Urve Vilk, kaasautor
Seotud lood
Tieto Estonia ASi juhataja Anneli Heinsoo andis tänasel IT-tööjõukriisi konverentsil kolm soovitust, mida iga ettevõte saab ise ära teha, et laiendada Eesti IT tööjõuturgu.
2015. aastal kasvasid Tieto makstud riiklike ja tööjõumaksude summad 276 000 euro võrra. See annab aastaseks kasvuprotsendiks 37% ja on ettevõtte juhi Anneli Heinsoo sõnul märk kiirest ja stabiilsest kasvust.
25. oktoobril ITuudiste ja Äripäeva poolt korraldatud IKT Aastakonverentsil anti üle Äripäeva aukirjad 2015. aasta majandustulemuste põhjal parimatele IKT valdkonna ettevõtetele.
Kolmteist IKT valdkonna tippjuhti andsid täna hommikul Pirita Majandusgümnaasiumis tunde ja rääkisid reaalainete õppimise olulisusest ning IT seostest teiste erialadega.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.