CV Keskuse värske analüüsi kohaselt muutub erialavalik aina olulisemaks – juba praegu on suured palgakäärid erialade lõikes ja vahe kasvab veelgi.
„28. septembril vahendas Äripäev YLE uudisteportaali uudist, millest selgus, et Soomes napib töötajaid ehituse-, tervishoiu- ja müügivaldkonnas. Seevastu on mõnel muul tegevusalal tööjõudu rohkem kui tööturule mahub. Näiteks on Soomes tekkinud üleküllus ühiskonna- ja kultuuriuurijate hulgas, kus ühe töökoha kohta on lausa 83 tööotsijat…,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Analüüsisime ka CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoove haridustasemete ja erialade lõikes, et näha, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad“.
„Kahjuks peab tõdema, et aasta-aastalt siseneb tööturule tuhandeid noori, kellele omandatud haridus ei ole andnud tööturul mitte mingisugust eelist,“ lisas Henry Auväärt. „Veelgi enam, ei tohi unustada, et mõnel erialal saadud teadmisi ei pruugi 10 aasta pärast enam vajagi olla.“
Auväärti sõnul asub igal aastal kõrgkoolidesse õppima tuhandeid tudengeid ja kuigi varasemad uuringud on näidanud, et 40% noortest peab eriala valikut üheks keerulisemaks otsuseks karjääritee alguses, ei langetata seda otsust siiski ülemäära põhjalikult kaaludes. „Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt „populaarseima eriala lõksu,“ täpsustas Auväärt. „Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.“
CV Keskuse statistika näitab Auväärti kinnitusel, et populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada Infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus), informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades. „Erialad, kus tuleb täita palju rutiinseid ülesandeid (nt raamatupidamine) võivad aga suure tõenäosusega järgmise 15 aastaga automatiseerimise käigus märkimisväärselt väheneda või hoopiski kaduda,“ sõnas Auväärt. „Töövõtjaid küsitledes usuvad pea pooled (42%), et tulevikus tagab töökoha infotehnoloogia eriala õppimine.“
Lisafakte:
Bakalaureusekraad kergitab palgasoovi 17%
Haridustase Brutopalgasoov (eurot kuus)
kutseharidus 1113,1
bakalaureus 1343,5
magister 1544,6
doktor 1634,3
Palgasoovide statistika võrdlus põhineb 52 467 töövõtja CV-l.
Populaarseimate erialade palgasoovide võrdlus (bakalaureusekraadi võrdluses)
Eriala keskmine brutopalgasoov (eurot kuus)
Infotehnoloogia juhtimine 2354,6
Informaatika 2208,2
Rahvusvaheline ärijuhtimine 2002,0
Turundus 1682,5
Avalik haldus 1602,4
Arhitektuur 1588,9
Õigusteadus 1532,8
Majandusarvestus 1461,0
Transpordilogistika 1435,7
Personalijuhtimine 1403,4
Disain 1338,2
Loodusteadused 1238,9
Psühholoogia 1236,2
Raamatupidamine 1210,3
Kunst 1139,1
Küsitlus: Missugune eriala tagab Sinu arvates tulevikus töökoha? (410 vastajat)
Eriala osakaal vastanuist (%)
Infotehnoloogia 42
Tootmine ja tehnoloogiad 12
Meditsiiniteadused 10
Ehitus, arhitektuur, logistika 9
Ettevõtlus ja ärijuhtimine 6
Majandus, avalik haldus, õigus 5
Turism 4
Personalijuhtimine 1
Allikas: CV Keskus.ee
Seotud lood
Enam kui veerand 18-29-aastastest Eesti noortest on hetkel aktiivselt uue töökoha otsinguil ning suur osa nendest kasutab töö leidmiseks Facebooki või teisi sotsiaalvõrgustikke. Selline trend joonistub välja Euroopa tööandjate algatusel läbiviidud värskest uuringust “Twiployment 4 Youth", mille eesmärgiks oli selgitada, kuidas noored uue töökohani jõuavad.
SAP plaanib järgmise viie aasta jooksul asjade interneti arengusse investeerida kaks miljardit eurot, et muuta era- ning riigiasutustele asjade interneti seadmed ning tarkvara kättesaadavaks.
Logistikasektori juhtide hinnangul valitseb turul tihe konkurents ja mullusega sama taseme saavutamiseks tuleb sellel aastal rohkem tööd teha.
Eesti idufirmad pääsevad rahale kergemini ligi, kui mõistavad paremini kliendi soovi, kirjutab EstBANi tegevjuht Heidi Kakko.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.