• 23.08.16, 09:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes on Rootsi suurimad tehnoloogiamiljardärid?

Rootsi tehnoloogiasektoris on enim miljardäre (Rootsi kroonides) sündinud mängude alalt, näitab Rootsi majanduslehe Dagens Industri värske ülevaade.
Kes on Rootsi suurimad tehnoloogiamiljardärid?
  • Foto: Veiko Tõkman
Sellest vallast on Rootsis viimase kümne aastaga tulnud 14 miljardäri – neist kaheksa arvutimängude ja ülejäänud kuus kas online pokkeri, kihlveokontorite või kasiinode alalt.
Pingerea tipus on Markus Persson (37), populaarseks saanud arvutimängu „Minecraft“ looja ja selle omanikfirma Mojang kaasasutaja. Aastal 2014 ostis Microsoft firma 18 miljardi Rootsi krooni eest üles. Perssoni vara suuruseks on hinnatud 16,7 miljardit Rootsi krooni.
Teisel kohal on Skype’i kaasasutaja Niklas Zennström (50), kelle vara on hinnatud 11 miljardile Rootsi kroonile. Aastal 2005 müüs ta Skype’i 2,6 miljardi Rootsi krooni eest Ebay’le. Praegu kuulub Skype Microsoftile. Zennströmil on nüüd riskikapitalifirma Atomico, mis on Euroopa tehnoloogiasektoris üks olulisemaid. Üks edukas investeering, mis on suure kasuga maha müüdud, oli näiteks Soome mängutootjasse Supercell.
Kolmandal kuni kuuendal kohal on 4 miljardi Rootsi krooni suuruse varaga muusikasaidi Spotify kaasasutaja Daniel Ek (33), teine Spotify kaasasutaja Martin Lorentzon (47) ning eelpool juba nimetatud Mojangi kaasasutaja Jakob Porsér (38).
Esikümnesse mahuvad ka sellised mängud nagu „Candy Crush Saga“ (King) ja „Europa Universalis“ (Paradox) tootnud firmade asutajad ja tegevjuhid. Noorim miljardär on 33 aastat vana ja vanim 74.
Kokku on Rootsi tehnoloogiasektori kroonimiljardäride nimekirjas 27 nime. Paljud investeerivad ka ise alustavatesse ettevõtetesse. Erandiks on pingerea liider Markus Persson, kelle investeeringud on seni keskendunud peamiselt lennukitele ja luksuskorteritele. Ka Mojangi asutajad Jakob Porsér ja Carl Manneh ei ole ise idufirmasid rahastanud.
Allikas: Äripäev
 
Autor: Sirje Rank, Äripäeva ajakirjanik

Seotud lood

Uudised
  • 15.08.16, 10:45
TransferWise'i investor: eestlased tahavad luua midagi, mis on neist endist suurem
11. augustil arutlesid Mustpeade Majas president Toomas Hendrik Ilves, TransferWise’i asutaja ja tegevjuht Taavet Hinrikus ning riskikapitaliettevõtte Andreessen Horowitz asutaja Ben Horowitz, kuidas tehnoloogilisi läbimurdeid esile kutsuda ja milliseid valdkondi kõige tõenäolisemalt tulevikus suured muutused ees ootavad. Arutelu juhtis ajakirja The Economist tehnoloogiatoimetaja Ludwig Siegele.
Uudised
  • 03.08.16, 11:54
Suurinvesteering Aasiast toob Eestis arendatavad tulevikutehnoloogiad tavatarbijale lähemale
Malaisia riskikapitali investeerimisfirma FirstFloor Capitali juhtimisel sai 13 miljoni euroni küündiva uue investeeringu Eesti ettevõte Skeleton Technologies, millel on nüüd potentsiaal rahvusvahelise superkondensaatorite turu muutmiseks ja areneda kasutusvalmis energiasalvestitele spetsialiseeruvaks ettevõtteks.
Uudised
  • 15.08.16, 15:20
Eesti kõrgtehnoloogia idufirmal sai tegevuse jätkamiseks raha otsa
Investoritelt ligi neli miljonit eurot kaasanud kõrgtehnoloogia idul sai tegevuse jätkamiseks raha otsa, investorid ka enam lisa ei anna, tegevjuht peidab end ajakirjanduse eest.
Uudised
  • 29.07.16, 18:05
25. augustil avalikustatakse riigi riskiraha valitseja konkursi tingimused
SmartCapi investeerimistegevuse ümberkorraldamiseks viiakse läbi konkurss, mille käigus valitakse erafondivalitseja olemasolevate Arengufondi ja SmartCapi otseinvesteeringute juhtimiseks. Konkursi tingimused avalikustatakse 25. augustil Pärnus toimuval Baltic VC Summitil, kus konkursi tausta avab protsessi nõustava Euroopa Investeerimispanga (EIB) esindaja Bruno Robino.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.11.24, 11:43
Muuda andmed strateegilisteks varadeks: tule saa teada, kuidas Microsoft Fabricu abil targemad äriotsuseid teha
Erinevaid andmeid ja informatsiooni vajavad ning talletavad oma töös täna kõik ettevõtted. See, kuidas saadavat infot aga maksimaalselt ära kasutada, on oskus omaette ning igaühe enda teha. Kui infot koguv süsteem on ebakvaliteetne, andmed erinevates serverites ja pilvedes laiali, pole kasu ka kõige kvaliteetsemast ning kallimast AI-abilisest, sest sealt saadav info saab olla täpselt nii hea, kui hea on tema jaoks töötav infosüsteem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele