Spratfil: tahan olla parim kalatööstur, IT-teemad las jääda asjatundjatele

Eesti uuendusmeelseim kalatööstus Spratfil tegi esimesed sammud 60. aastatel omaaegses Kirovi Kalurikolhoosis Tallinnas Viimsis. Praeguse nime ja näo sai ettevõtte 1996. aastal. Nüüdseks tegutsetakse moodsa tehnoloogiaga varustatud, põhjaliku uuenduskuuri läbinud ning kõikidele nõutele vastavas kahes tootmishoones: Kakumäel ja alates 2012. aastast ka Viimsis. Ettevõtte palgal on umbes 230 inimest, arvutitöökohti aga 30 ringis.

Põhjalik audit enne suurt algust

Peeter Loimi sõnul on tehnoloogial, aga ka IT-lahendustel Spratfili edus märkimisväärne roll. „Selles äris ei ole võimalik olla edukas ilma tänapäevast tehnoloogiat ja süsteemi omamata, vastasel juhul oled kohe mängust väljas,” on Loim resoluutne. Kõige suuremaks IT-alaseks proovikiviks peab Peeter Loim seda, et toiduainetööstuse kõrged standardid peavad olema infotehnoloogiliselt toetatud. Lisaks on kõik Spratfili tootmisseadmed juhitud väljaspoolt Eestit – Taanist, Islandilt ja Saksamaalt. Eelduseks on aga see, et kogu ahel alates IT-taristust valguskaabli näol kuni riistvarani peab laitmatult töötama, et toetada äri ja ettevõtte tegevust iga sekund, minut ja tund. „Kui Elioniga koostööd alustasime, viisid nad läbi põhjaliku auditi: kust me tuleme, kes me oleme ja millega me tegeleme. Selle tulemusel ilmnesid kitsaskohad, mille kallal tegime tööd, vahetasime riistvara ja korrastasime tarkvara,” kirjeldab Loim.

Toiduainetööstuse ranged reeglid peavad kajastuma ka IT-s

Toiduainetööstuses toimetamine tähendab Spratfilile väga rangete nõuete järgimist ja miljonitele detailidele tähelepanu pööramist, milles mängivad IT-lahendused suurt rolli. Ühe näitena võib esile tuua vöötkoodi lugemise süsteemi, mille abil saab tuvastada kauba liikumist terves maailmas. „Väga lihtsustatult öeldes peame järgima põhimõtet, et kui toodame kalaprodukte täna, homme ja ülehomme, siis esimesena peaks ära sööma selle, mis on toodetud täna,” võtab Peeter Loim kauba liikumise süsteemi eesmärgi kokku.

Spratfili laod paiknevad üle maailma, toiduainete transpordi tingimused ja säilivusaeg lähtuvad aga rangest IFS-standardist, mille järgimine on võimalik vaid tänapäevaste IT-lahenduse abil. Suurt rõhku pööratakse tootmise tehnoloogilisele jälgimisele 36 kaamera abil, samuti toimub pidev järelkontroll. Eraldi IT-süsteem on loodud ka selleks, et saada ülevaade personali tegemistest ja liikumistest tehases. Olulised andmed asuvad turvalisuse huvides aga majast väljas ning serverid on majutatud Elioni majutusteenuse osana.

IT-vaba elu

Loetud aastad tagasi tekkis arusaam, et uus infotehnoloogiline hüpe on Spratfili edasise edu jaoks hädavajalik.

„Seisime teeristis ja pidime valima suuna: kas võtta palgale oma IT-spetsialist, rentida IT-juhi teenust või usaldada kõik IT- ja sideteemad mõnele ettevõttele. Üks asi viis teiseni ning nii juhtuski, et olime peagi Elioniga, kes lubas kõik IT-mured korraga lahendada, ühe laua taga,” kirjeldab Peeter Loim toonaseid sündmusi. „Tagantjärele ja aastaid hiljem saan öelda, et see oli tark otsus võrreldes näiteks IT-mehe värbamisega, kellega võib sul kord vedada, kord jälle mitte. Väga head IT-spetsialistid on nõutud inimesed, keda sooviksid endale ka teised ettevõtted.

Keskpärase mehega pole aga midagi peale hakata – ta jääb nii keerulise tootmisettevõttega lihtsalt jänni,” lisab Loim. „Oleme proovinud ka IT-juhi teenust rentida, aga paraku on elu näidanud, et hädaolukorra ajal on ta tavaliselt Saaremaal või Peipsi ääres,” ütleb Loim muiates. Ta lisab kohe, et Elioniga koostööd tehes seda riski ei ole, sest nad on Spratfili jaoks alati telefonikõne kaugusel. Ja seda, et probleemi lahendus või uus seade on vajadusel vaid ühe telefonikõne kaugusel, teab Spratfilis igaüks. Kuna oma IT-spetsialisti palgal ei ole, saab kõikide küsimustega pöörduda helpdesk’i poole, mis on avatud tööpäevadel 8–18.

„Meie firmas teab igaüks, mis on helpdesk ja mis on selle number. Üldiselt hakatakse kohe pärast kõne tegemist kiiresti lahendusi otsima, näiteks kaughalduse teel. Kui vaja, tuleb IT-spetsialist tehasesse või kontorisse kohale,” kirjeldab Peeter Loim. Spratfili tehas töötab aga 24/7 ja kui mõni IT-probleem peaks öisel ajal juhtuma, siis saab sellest teada anda Elioni juhtimiskeskusele. Selleks, et tootmine ei katkeks, on tootmiskriitilised süsteemid varundatud. Kui ettevõtte töötaja on oma sülearvutiga välismaal, metsas, kodus, saab ta samuti helpdesk’ilt abi kasutades kaughaldust. Müügi ja tootmise jälgimiseks ja korraldamiseks on Spratfilil oma programm Eva, mille tootjaks on Saksamaal asuv EtaSoft. Kui Evaga probleeme tekib, saab sellest taas teavitada meie Elioni-EMT helpdesk’i – sealsed inimesed suhtlevad ise tarkvaratootja EtaSoftiga ja aitavad probleemi kõrvaldada. Peeter Loim tõdeb, et n-ö IT-vaba elu on tema jaoks oluline, et ta saaks põhitähelepanu pöörata Spratfili arendamisele ja meeskonna juhtimisele. „Selleks, et olla edukas, peaks oma alal olema põhjalik ning tundma end seejuures hästi. Mina teen oma tööd pühendumisega ja minu arvates teevad seda ka Elioni inimesed,” ütleb Loim.

Krista Randlo, kliendihaldur Spratfiliga seostub mulle esmalt võtmesõna koostöö! Spratfili inimesed panustavad sellesse väga palju, suhtuvad lugupidavalt oma partnerisse ja tänu sellele on ka tulemused väga head. Oleme näinud lähedalt Spratfili suurt arengut, mille osas nad järeleandmisi ei tee – nii tootmistehnika kui ka infotehnoloogiline süsteem ja seadmed on tipptasemel. Kokkuvõtvalt on Spratfili näol tegemist äärmiselt sümpaatse partneriga, kellega on hea ja ka põnev koos töötada, sest ettevõte on pidevas arengus ja see puudutab palju ka IT-d ning sideteenuseid. Probleemi lahendus või uus seade on vajadusel vaid ühe telefonikõne kaugusel.