Eesti on võtnud eesmärgiks tagada üle Eesti kiire interneti kättesaadavuse ja rajab selleks lairiba baasvõrgu, märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
- Majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Foto: Eiko Kink
"Oleme tänaseks rajanud 4000 km ning lähiaastail on planeeritud rajada veel 2500 km kiiret interneti võrku," selgitas Michal.
Kogu Eestit kattev baasvõrk on Michali sõnul plaanis valmis saada 2018. aastaks, mis annab piltlikult võimaluse teha oma igapäevast kontori- või koolitööd kõikjal Eestis ka liikudes. "Kui võrrelda, siis Euroopas oleme esimese viie hulgas oma mobiilise interneti kiirusega ja seejuures hinnalt kõige soodsamad. Tulevikus ongi oluline just ühenduse kvaliteet ja mobiilsus, seda peame ka silmas, kui loome taristu kiirete ja ülikiirete ühenduste võimaldamiseks,“ lisas Michal.
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi sõnul on mobiilse interneti andmesidekiirused ja katvus tänaseks jõudnud väga heale tasemele. "Olenevalt lõppkasutaja vajadustest on see paljudel juhtudel fikseeritud ühendusele sobilik alternatiiv. Seega on viimase miili juurdepääsulahenduste loomisel mõistlik kasutada kombineeritult fiiberoptilise kaabli vedamist majapidamisse ja mobiilse andmeside lahenduste rajamist,“ selgitas Uukkivi.
Baasvõrk on fiiberoptilistel kaablitel põhinev lairiba andmesidevõrk, mille kaudu viiakse kõikide Eesti majapidamisteni võimalus kasutada ülikiiret internetiühendust.
Seotud lood
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.