Elioni endine juht arendab Kasahstanis TeliaSonera tütarettevõtet

Kuidas Sa Kasahstani sattusid ja mis ettevõte on Kcell?

Pärast Elionist lahkumist töötasin mõnda aega Istanbulis ning vastutasin TeliaSonera Euraasia piirkonna äriarenduse ja kommertstegevuste eest. Pean tunnistama, et vajasin operatiivsema iseloomuga tööd ja sestap kandideerisin Kcelli tegevjuhi kohale. Võitsin avaliku konkursi ning 2015. aasta algusest olengi Kasahstanis. Kohalike oludega harjumine võtab aega, kuid üldiselt mulle meeldib. Pean siiski tunnistama, et see on kõige raskem ja intensiivsem töö, mida ma eales olen teinud.Kcell on TeliaSonera Euraasia piirkonna suurim tütarettevõte, mis on eraldi noteeritud Londoni ning Almatõ börsil. TeliaSonera omab ettevõttest 61,9 protsenti. Kcell on üks neljast mobiilsideoperaatorist Kasahstanis, millel on üle 10 000 000 kliendi, seega on elanikest enam kui pooltel Kcelli SIM-kaart. Töötajaid on Kcellis ligi 2000. Kui rääkida numbrite keeles, siis möödunud aasta käive oli ca miljard dollarit ja kulumieelne kasum (EBITDA) ca 55%. Tulude lõikes tuleb 6% ärikliendilt ja ülejäänud erakliendilt, kes valdavalt kasutavad ettemaksukaarte.Mis teenustega Kcell eristub? Kui sarnane on see Elioniga?

Kcell sarnaneb pigem EMT-ga, olles suurima leviala, klientide arvu ja kõrgeima kvaliteediga mobiilsideteenuse pakkuja. Praegu arendame jaevõrku, tegeleme teenuste kvaliteedi parandamisega ning püüame leida uusi turule sobivaid teenuseid. Arendame ka optilist lairibavõrku äriklientidele. Kui Eesti turul on populaarne Spotify, siis Kcellis töötame välja alternatiivset toodet koostöös Vene partneritega. Samuti loome minuTV-laadset mobiiltelevisiooniteenust. Turu eripära on see, et mobiiliteenuste eest tasumine käib enamikus ettemaksuna – see on nii võimalus kui ka takistus.Töökeskkond ja -ärikultuur, kas need on väga teistsugused?

Nii ja naa. Suuremad äriettevõtted on vägagi Eesti firmade moodi – avatust on palju ning keskendutakse uute ärivõimaluste leidmisele. Erinevus on otsuste langetamises, mis on peamiselt tippjuhtide käes. Töötajad iseseisvalt suuremaid otsuseid ei tee, küll aga teevad nad otsustamiseks vajalikke ja väga põhjalikke analüüse. Tuginedes analüüsidele on otsustusprotsess väga selge ja kiire.Ka Kcellis on ajalooliselt olnud palju autoritaarset juhtimist, kuid näen, et asi muutub, eriti uutes valdkondades, kus otsuseid peavad langetama oma ala hästi tundvad ja kliendi lähedal olevad töötajad.Kui töökultuurist rääkida, siis head töökohta väärtustatakse siin maal väga. Inimesed teevad väga palju ja suure innuga tööd. 10–12-tunnised tööpäevad on tavalised.Eriliseks teeb Kasahstanis töötamise kindlasti see, et siin on väga palju välismaalasi. Nafta puurimise piirkondades on peaaegu iga kaheksas tööline välismaalane. Riigi elanikkonnast moodustavad kasahhid 63%. Muudest rahvustest on palju venelasi, ajaloolistel põhjustel riiki elama jäänud sakslasi, usbekke, ukrainlasi jne. Näiteks Kcelli juhtkonna kümnest liikmest seitse on eri rahvusest. Kasahstanis on üsna tavapärane, et ettevõtete juhid on välismaalased. Kasahhid on ise uhked selle üle, et riigis elab palju välismaalasi. See tähendab nende jaoks seda, et riik on hea ja nende juurde tahetakse tulla. Külalislahkus on ka nende arengumootoriks.Kasahstan ja korruptsioon. Sellest räägitakse palju, aga kuidas on tegelikult asjad?

Seda on, kuid nüüdisaegsetes ettevõtetes, sh Kcellis kehtib selles osas nulltolerants. Kuna Kcell on ka Londoni börsil noteeritud, siis reeglite kohaselt ei saa me korruptsiooni kuidagi sallida. Ja me pole ainukesed. Innovaatilised ja moodsad ettevõtted ei aktsepteeri seda. Nähtavasti Eestist vaadatuna tundub see probleem suurem. Siin kohal olles näen, et Kasahstanis on palju moodsaid, innovaatilisi ja läbipaistva ärikultuuriga ettevõtteid. Eriti tunnetan seda meie suurklientidega suheldes.Mida soovitad nendele, kes tahaksid Kasahstani ettevõtetega koostööd teha?

Soovitaksin küll Kasahstanis äri teha, sest võimalusi on palju – raha on rohkem, turg areneb ja riik on Eestiga võrreldes suurem. Tark on kodutöö korralikult ära teha, suhelda Eesti saatkonnaga Astanas, arvestada valuutariskidega ning leida kohalik partner, kellega väärtussüsteem klapib.Äriteenuste sektor on endiselt kiirelt kasvav, eriti IT. Lihtsaim meetod turule sisenemiseks on valmistoodete või teenuse müügi kaudu. Kohapeal ettevõtte loomine toodete arendamiseks on keerukas.Räägi riigist ja selle käekäigust ning rahvast natuke laiemalt.

Suuruselt on Kasahstan maailma üheksas riik. Riigi rikkus tuleneb nafta ja väärtuslike mineraalide kaevandamisest. Tänu maavarade rohkusele on riigil võimalus ka kiiresti areneda. Kasahstan üritab leida nafta- ja õlitööstuse kõrvale ka muid äriliselt atraktiivseid suundi ja nende rahastamiseks on välisinvesteeringud väga oodatud.Kasahhid on nomaadid ehk põline stepirahvas. Nomaadi kultuur on äärmiselt põnev. Selleks, et seda mõista, peab teadma ajalugu. Ja veel: tegu on äärmiselt kokkuhoidva ja sümpaatse rahvaga. Muidugi, minu kui põhjamaalase jaoks on siin harjumatut ka päris palju, eriti kommetes ja käitumises. Näiteks kasvõi see, et tavapäraselt ei anta naistele tervituseks kätt. See pole küll keelatud, aga niimoodi on välja kujunenud.Reisimise mõttes soovitan Kasahstani väga. Olen seal ringi rännanud ja ei väsi imestamast, kui teistsugune see on. Palju on steppe, kauneid mägesid, puhta veega mägijärvi, matkaradasid. Linnad on väga moodsa arhitektuuriga. Eriti Astana muidugi, kuid ka Almatõ. Turistide majutuskohad ja toitlustusasutused on väga head, nähtavasti Kesk-Aasia parimad. Ja transport on ka väga hea. Almatõst saab lennukiga pea igasse maailma otsa. Kui mägedesse reisima minna, siis tuleks kindlasti korralik maastur rentida, sest sealne maastik on päris raske.Kasahstan on ka turvaline riik. Ma pole seal ringi liikudes kunagi tajunud, et mind miski või keegi ähvardaks. Näiteks huvitav on see, et autovargused puuduvad pea täielikult. Sellel on ajalooline põhjus: kui nomaadilt varastati hobune (tänapäeva mõistes auto), siis varas löödi maha. Sestap pole autodel erilisi turvasüsteeme, aga uhkeid autosid liigub tänavatel palju.Mida meil on Kasahstanilt õppida?

Üks asi, mis kindlasti silma hakkab, on kohalike inimeste haridus. Riik soosib välismaal õppimist ja seega käivad väga paljud USAs, Inglismaal ja mujal heades ülikoolides ning tulevad koju tagasi. Nendele, kes tagasi tulevad, maksab riik õppimise kinni. Samuti kutsutakse oma ülikoolidesse välismaalt väga häid ja mainekaid professoreid. Selline haridusstrateegia on riiki palju edasi arendanud.Teine asi, mida sooviksin kindlasti esile tuua, on siinsete inimeste tolerantsus. Nad on suhtumisega „Ela ise ja lase teistel elada”, nii et välismaalasena on selles riigis väga kerge elada. Kui oled koostööaldis, tahad äri ajada ja riiki arendada, siis oled väga teretulnud. Kasahhide külalislahkus on lihtsalt uskumatu!Kindlasti võiks Eestile eeskujuks olla seesama külalislahkus, avatus ja helgete peade riiki kutsumine. Nii saaksime Eestisse rohkem investeeringuid ning kvalifitseeritud tööjõudu.Mida arvavad kasahhid eestlastest?

Eestlastest peetakse väga lugu. Eesti on kasahhide jaoks modernne ja innovaatiline väikeriik, näiteks paljud siinsed e-teenused on inspireeritud meie e-valitsuse süsteemist. Pean oluliseks, et suudaksime eestlastena seda kuvandit säilitada ja miks mitte sellelt pinnalt ka ärisuhteid edasi arendada.Kauaks ise plaanid Kasahstani jääda?

Esialgu veel ei tea, kuid ehk veel kolmeks-viieks aastaks. Näen, et seal riigis on mul endal palju õppida ja ma kasutan hea meelega seda võimalust. Samas mitte ka igavesti: tulen kindlasti Eestisse tagasi.Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Telekomi kliendiajakirjas Lahendus.

Autor: Ingrid Piirsalu