1. aprillist võtavad Eesti välisesindused vastu taotlusi e-residendi digitaalse isikutunnistuse saamiseks.
E-residentsus annab välisriikides elavatele välismaalastele Eesti elanikega sarnased võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks. Viibides ükskõik millises maailma otsas, on Eesti ID-kaardiga võimalik näiteks allkirjastada dokumente minutite jooksul, asutada Eestis äriühingu tunni jooksul, teha pangaülekandeid sekunditega, osaleda aktiivselt Eestis registreeritud ettevõtte juhtimises ning deklareerida Eestis makse paari hiireklikiga. E-residendi digi-ID annab välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata.
E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemiseks tuleb pöörduda lähima Eesti välisesinduse poole ning esitada järgnevad dokumendid:
Kui esialgu tuleb välisesindustes taotledes tulevastel e-residentidel veel kaks korda kohal käia, on taotlemine peagi oluliselt lihtsustumas. Mais plaanitakse avada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluste esitamiseks vastav virtuaal-keskkond. Taotlejad peavad seejärel Eesti välisesindust külastama ainult korra, et dokument kätte saada.
Lisainfot taotlemise kohta saate lugeda
siit.
E-residentsusest täpsemalt
siit.
Seotud lood
Täna sai valitsuse heakskiidu välismaalaste seadusega seotud muudatused, mis lihtsustavad järgmisest aastast välismaalastele e-Residentsuse digi-ID andmist veelgi.
E-residentsuse hinda tasub tõsta ning mitmekesistada e-residentsuse teenuse sisu koostöös ettevõtjatega, leiab Äripäeva teemaveebide juht Rudolf Osman.
E-residentsuse projekt tähendab võimalust kõigil maailma kodanikel omada Eesti riigi poolt väljastatud digitaalset isikutunnistust. See tähendab võimalust omada selles internetimaailmas oma nägu.
Ettevõtjad peaks välismaistele äripartneritele tutvustama e-residentsusega kaasnevaid võimalusi, leiab riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige Kalev Kallemets.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.