Ettevõtjad e-residentsust müüma

Praegu on Eesti e-teenused avatud lepingute alusel Portugali, Soome ja Belgial ID-kaardi ja Leedus mobiil-ID omanikele. Aga neid unikaalseid võimalusi ajada asju sõltumata oma asukohast võiksid nautida ka ameeriklased, jaapanlased, sakslased ja paljud teised.

Euroopa Liidus on vastu võetud elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste määrus (eIDAS). Peagi tuleb ELi liikmesriikidel tunnustada kõigi teiste ELi riikide digitaalse identiteedi pakkujaid ning lubada oma digiteenustele ligipääs. Enamiku ELi riikide jaoks on turvaline digi-ID aga sisevaidluste tõttu kauge tulevik.

Eesti ajakirjandus on kirjutanud mitmest juhtumist, kus ettevõtte eestlastest juhatus on heauskseid välisinvestoreid tüssanud. Ettevõtete välisomanikud soovivad kindlust, et tegevjuhtkond teeb seda, mida ütleb. E-residentsusega loodavad võimalused iga tegevust ise registrist lihtsalt kontrollida muudab petturite elu keeruliseks ning võimaldab välisomanikel e-teenuste kaudu toimida edukalt ise juhatuse liikmena.

Välisosalusega ettevõtetel Eesti majanduses võtmeroll: nende kanda on 60% koguekspordist, 36% tööhõivest. E-residentsus soodustab seega Eestile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda. E-residentsuse ühe sihtrühma moodustavad Eestist välja rännanud eesti rahvusest isikud ja nende järeltulijad, kes ei ole Eesti kodanikud. Neid on hinnanguliselt 130 000 inimest.

Taavi Kotka on suurejooneliselt välja pakkunud 10 miljonit e-residenti. Kuid Isegi 100 000 e-residenti 2020. aastaks on väga tõsine eesmärk, milline nimel ei tule tööd teha mitte ainult riigil, vaid ka kodanikel. Ettevõtjad peaks aktiivselt välismaistele äripartneritele tutvustama e-residentsusega kaasnevaid võimalusi. Ainult nii saab e-residentsusest kujuneda edulugu, mis loob täiendavaid ärivõimalusi ja töökohti Eestis.