Aeg restartida e-riik

Viimastel päevadel on teravalt kerkinud tehnoloogilised probleemid e-maksuametis ja maksuameti soov lähematel aastatel ette võtta muudatusi, mis peaksid ettevõtete suhtlemiskoormust vähendama. Äripäeva arvates on aeg restartida mitte ainult maksuamet, vaid laiemalt e-riik.

Paradoksaalsel kombel on see edu, mis meid umbes 15 aastat tagasi e-riigina tuntuks tegi, ­e-riigi arengut tugevalt pärssima hakanud. Kuvand roostetab. Esialgu on roostet näha seestpoolt, kuid peagi murrab see ka välja. Maksuamet on esimene näide, mis pealegi on avalikkusele hästi näha oma klientide rohkuse ja kiirete ajagraafikute tõttu.

Tehnoloogia ajal jalus

Aastaid tagasi tehtud arendused ja tehnilised parameetrid on ajale jalgu jäänud. Oleme jõudnud seisu, millega seisid ligi paarkümmend aastat tagasi silmitsi arenenud lääneriigid, kelle tihti eraldi arendatud süsteemid muutsid raskeks kiirete üleriigiliste kasutajasõbralike e-süsteemide kasutusele­võtu.

Nüüd on meil samuti risti ees toona valitud arendusloogikad, millele on uuenduslikke lahendusi raske ehitada. Lisaks on paari­kümne aastaga riigistruktuurid üsna paksuks ehitatud ja kisuvad seetõttu tekki mõnuga enda suunas.

Jah, me võime väita, et võrreldes näiteks USAga on Eesti e-riigi korraldus täiesti kosmos, kuid selgelt on näha ärevaks­tegevad ilmingud, et Eesti areng on ses osas toppama jäänud. Välisdelegatsioonidele paberivaba valitsuse nõupidamisruumi näitamise aeg on möödas, vaja on astuda samm edasi.

E-loogika kontroll

Hea oleks edasi liikudes tšekiraamatud vahele jätta, nagu kunagi tegi meie pangandus, ehk astuda taas kaks sammu korraga.

Maksuameti e-renoveerimisega koos tuleks vaadata üle kõik teised riigiasutused ja nende e-toimimise loogika, samuti omavalitsused. Teha seda tsentraalselt. Mida annab ühildada, see ühildada. Mida annab vähendada, seda vähendada. Eesmärk peaks olema, et Eesti riigi- ja omavalitsusasutused suhtlevad üksteise ja klientidega kiiremini, efektiivsemalt ja vähemate kuludega.

E-riigi restart maksab. Palju maksab. Seetõttu tuleks selle käigus teha jooksvat riigi­reformi, hinnata iga olemasoleva üksuse ja teenuse otstarbekust. Teha asju suurema plaani alusel jupikaupa, testides pidevalt üldsusega, proovides vältida e-projektide tavalist viga, kus maetakse miljoneid paariaastasesse projekti, mis loodetud ajaks valmis ei saa, ja kriitiliselt üle vaadetes selgub, et üldse on vales suunas liigutud.

Tuleb endalt küsida, ega midagi paralleelselt ei tehta. Seetõttu tuleks reformi käigus kriitiliselt üle vaadata kõik teenused, mida riik ise osutab. Mis on nende avalik funktsioon, kas nad peavad olema kindlasti maksumaksja ülalpidamisel?

Räägime palju riigiettevõtete erastamisest, kuid vähem riigiastutuste teenuste erakätte andmisest. Näiteks äriregister, mille teenus on kohati kohmakas, lünklik ja aeglane. Selmet registrit riigieelarvest renoveerima hakata, võiks seda teha erakapital?

Ettevõtted kaasa!

Ettevõtted saaksid e-riigi restardile kaasa aidata laiemalt, mitte ainult arendustegevuse pakkumisega. Suured jaeketid, pangad ja kõik, kes määravad e-turul suunda, võiksid olla e-riigi restarti kaasatud. Sest lõpuks on klient ju sama.

Tunnistagem, võrdselt totter on olukord, kus meil on vaja rahakoti vahel kaasas vedada kümneid kliendikaarte, ja see, et ettevõtjal tuleb esitada samu andmeid mitmele riigiasutusele. Lahenduste loomisel võiks mõelda jooksvalt nende universaalsusele, mis võimaldaks neid paremini eksportida, kui suutsime e-riiki vol 1-e.

Hea lugeja, kui sul on tähelepanekuid, kus võiks riigiasutuste elektrooniline asjaajamine olla parem, saada need aadressil [email protected].

Teeme koos Eesti edukamaks!

Autor: Äripäev .