Valitsus kiitis heaks e-residendi digi-ID

„Eesti peab oma kõrge konkurentsipositsiooni säilitamiseks olema jätkuvalt innovatiivne majanduse, hariduse ja teaduse arendamisel. Ühe võimaluse selleks loob e-residentide võimalikult suurel määral kaasamine Eesti igapäevasesse elektroonilisse asjaajamisse. Eesti e-residendiks võib saada iga välismaalane, sõltumata asukohariigist, kui ta soovib suhelda meie riigi asutuste või inimestega kiirelt, turvaliselt ja paberivabalt,“ sõnas siseminister Hanno Pevkur e-residendi digi-ID-d tutvustades.

„Eesti kodanikud ja residendid on harjunud kasutama ID-kaarti ja mobiil-ID-d nii dokumentide allkirjastamiseks, pangaülekannete tegemiseks kui paljudeks muudeks turvalist ja kiiret isikutuvastust nõudvateks toiminguteks, tulevikus avaneb see võimalus ka väljaspool Eestit elavatel välismaalastel,“ selgitas siseminister Hanno Pevkur. Kõiki õigusi digi-ID välismaalasele siiski ei anna, ehk näiteks saavad ka edaspidi parlamendi- ja kohalike omavalitsuste (e-)valimistel osaleda vaid Eesti kodanikud ja residendid.

Digi-ID väljastatakse e-residendiks soovijale heauskseks kasutamiseks – kui on vähimgi kahtlus isiku usaldusväärsuses või digi-ID väärkasutuse esinemises (teisele isikule üleandmine või õigusrikkumiste toimepanemine), siis isikule digi-ID-d välja ei anta, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks. E-residendi digi-ID on elektrooniliselt eristatav Eesti kodanikule ja välismaalasest residendile väljaantavast digi-ID-st, et teenuse pakkuja saaks neid eristada või vajadusel piirata digi-ID-le juurdepääsu. E-residendi digi-ID on kasutatav ainult digitaalses keskkonnas isikutuvastamiseks ja digitaalallkirjastamiseks.

E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine põhineb biomeetrilistel andmetel, mis välistab isikule mitme identiteedi loomise ja kasutamise Eestis. Riiklikku järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle on pädevad teostama Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei ning Maksu- ja Tolliamet.