Eesti ühe mehe show Räniorus

Kohtume Andrusega Ränioru ühe peamise linna Sunnyvale’i ajaloolisel Murphy tänaval, et istuda jaanuarikuisel soojal pärastlõunal pubi ees maha ning vestelda veidi Eesti ja eestlaste edust, väljakutsetest ning probleemidest läbilöömisel maailma tehnoloogiamekas.

Oled olnud Räniorus nüüdseks 6,5 aastat. On see aeg siin läinud kiiresti?

Tegelikult küll. Esimese hooga oligi mul leping neljaks aastaks ja see läks väga kiiresti. Siis oli väga palju sõitmist Ränioru ja Eesti vahet. Kui sa oled n-ö ühe mehe show, siis peab mõlemal pool üksinda olema ja isiklikke kontakte korjama.

Võrreldes 2007. aastaga, kas Eesti on Räniorus tuntumaks ka saanud?

Eestit tuntakse tehnoloogiamaailmas ja idufirmade valdkonnas juba päris hästi. 2007. aastal oli peamiselt ainult Skype ja senimaani on Skype aidanud meid päris palju. Lisaks aitab meie tuntusele kaasa ka pikaajaline koostöö Stanfordi ülikooliga, kus seminaride raames on enamik meie idufirmade mõtteliidritest üles astunud ja tutvustanud oma tegemisi. Suur osa edukamatest on praeguseks Räniorus oma kontoriga ka kohal.

Palju Räniorg selle ajaga muutunud on?

Praegused suured tegijad nagu Facebook ja Twitter olid tookord veel täiesti algusjärgus - 2007 ja 2008 oli just tume periood algamas, kuid siin see kuidagi silma ei paistnud. Võib-olla paar kuud oli liiklus veidi lahjem, aga siis see normaliseerus ja nüüd on hullem kui kunagi varem. Facebooki, Twitteri ja teiste firmade tähelennuga on see häda kaasnenud, et elamiskulud on pilvedesse tõusnud. Miljonäre on niivõrd palju lisandunud ja need inimesed on valmis rahakotti kergendama, eriti elamistingimuste parandamise nimel.

Kuidas täpsemalt sa Eesti asja siin ajad?

Üldiselt võttes on mul kolm peamist suunda. Esimene on Eesti tutvustamine läbi idufirmade ja idufirmade aitamine ja toetamine kontaktide leidmisel. Olgu nendeks siis advokaadid, maksukonsultandid, riskikapitalistid või äriinglid. Teine suund on ülikoolide ühendamine. On ju siin Stanford ja Berkeley, mis on USA tasemel tippülikoolid ning lisaks veel San Jose State ülikool. Praegu on hea meel tunnistada, et Tallinna Tehnikaülikool on väga tugevalt suhelnud kõigi kolmega.Kolmas suund on leida USAst ettevõtteid, kes oleks huvitatud Eestis äritegemisest. Sel suunal on mõningaid positiivseid arenguid olnud, kuid eriti siin, Räniorus, on see üpris raske. Enamik suuri firmasid vaatab üleüldse pigem Aasia kui Euroopa poole. Seni on kõige edukam näide Symantec, kel on nüüd üle 150 inimesega arenduskeskus Eestis. Alguses oli see kõigest 10 inimest.

Mis takistab Ränioru firmadel laieneda Eestisse?

Miks välisinvestor tuleb? Ta tuleb turu pärast, strateegiliste teadmiste või infrastruktuuri pärast või maavarade pärast. Eesti on neis kõigis valdkondades piiratud. Isegi meie tööjõuturg jääb väikseks, et luua Eestisse näiteks IT-hooldekeskusi. Viimasel ajal ongi pigem suund meelitada meile kapitalinõudlikke ärisid nagu serveripargid ja andmekeskused. Eesti oli ka Google’i nimekirjas, kui nad otsisid serveriparki, aga nad otsustasid Soome kasuks. See on aidanud ka meid kaardile panna, aga veel ei saa öelda, et me ühtegi suurt tehingut oleks võitnud.

Näed sa midagi sellist teostumas Eesti jaoks?Jah. Meie pakkumised on kogu aeg paranenud ja me oleme juba päris konkurentsivõimelised. Meil on maailmaga head ühendused. Raskem teema on elektri hind, aga on võimalusi lahendada seda probleemi näiteks ülekandetasudega.

Nõuaks see riiklikku sekkumist?

Võib-olla, kuid saaks ka ilma. Siin on ka teisi faktoreid mängus. Google, Facebook ja teised suurfirmad eelistavad rohelist ehk taastuvenergiat. Eesti põlevkivienergeetika ei kuulu sinna kategooriasse. Eestis pole peale tuuleenergia ja biomassi midagi pakkuda, samas kui Põhjamaad oma hüdroenergiaga on väga tugevad konkurendid.

Idufirmade juurde tagasi tulles. Palju alustavaid ettevõtteid sinu poole pöördunud on?

Oleme alustanud õppereisidega, mille abil on teadlikkus Räniorust Eesti alustavate ettevõtete seas tublisti kasvanud. Nendest delegatsioonidest sõelale jäänud firmadest on mõned ise hakanud siiapoole tulema.

Kuidas EAS/Enterprise Estonia toetab firmade püüdlusi Räniorus?

EAS toetab grantidega ettevõtteid. Kõik õppereisid on osaliselt EASi rahastatud ning mitmed ettevõtted on saanud lisatoetusi ekspordisuuna arendamisel või arendustöötaja palkamisel. Näiteks viimast võimalust kasutas just Fortumo.Otsene abi Räniorus tähendaks seda, et ettevõte saab kasutada meie infrastruktuuri ehk siis kontoripinda koos internetiga ja ruume kohtumiste läbiviimiseks. See on n-ö pehme toetus. Kui me räägime rahalisest toetusest, siis peab täpsemalt Tallinnaga läbi rääkima. Kahjuks või õnneks mina sellega ei tegele.

On teil praegu keegi neid võimalusi kasutamas?

Hetkel mitte. Meie ruume kasutas pikka aega Import2, kes just kolis ära oma kontorisse. Nemad on ka meie üks edulugusid. Nad on kaasanud siit raha, laienevad agressiivselt ning on positiivse rahavooga ettevõte.

Kes Ränirous tegutsevatest Eesti firmadest vääriksid esile toomist?

Fortumo on kindlasti üks. Teine oleks Pipedrive, kes kaasas raha NBA klubi Sacramento Kingsi omanikelt, kelle hulgas on ka kuulus korvpallur Shaquille O’Neal. Marinexplore on alustav firma siin, kuid on kaasanud raha ning nendel on väga tugev rahvusvaheline meeskond. Import2 on samuti väga hästi leidnud oma niši ja laieneb siin. Click&Grow väärib kindlasti äramärkimist kui esimene füüsilise toote eksportija.

Kui raske on sul Räniorus  ühe mehe showna tegutseda ja kas EAS võiks laieneda USAs?

Nii ja naa. Kui võrrelda teiste Põhjamaade tegemistega siin, siis neil on umbes 10 inimesega meeskonnad. Lisaks on veel inimesed eraldi spetsialiseerunud - kes aitab ettevõtteid USA turule, kes tegeleb teadusasutustega ja kes tegeleb välisinvesteeringutega. Mina teen seda kõike üksi, aga eks me oleme väiksemad ka. Meil teinekord ei pruugigi olla piisavalt asju pakkuda, mis vajaks eraldi inimest. TTÜ-l oli siin vahepeal inimene, keda nad kasutasid, mis oli positiivne.

Eesti poolel on EASis toimunud hiljuti omajagu muutusi. Arvad, et sellest on kasu tulnud?Ma olen nii ajaliselt kui füüsiliselt nii kaugel Eestist, et need muutused ei ole mind raputanud.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Raivo Sormunen