Hoidu kurjast netihundist

Eesti võib õigustatult uhke olla oma e-teenuste arengu üle. Naudime ise ja käime teistelegi näitamas, kuidas riigiasjad internetis aetud saavad. Õpetame isegi oma põhjanaabreid. Samuti paikneb Eestis NATO küberkaitsekeskus, kus tegeletakse internetiturvalisusega rahvusvahelistes mastaapides. Suures plaanis on seega kõik hästi ning usutavasti on meil piisavalt kompetentsi ja võimekust, et riiklikul tasemel netipahalastele vastu hakata.

Sedasama ei saa aga öelda kogu Eesti internetimaailma kohta. Viimase paari kuu jooksul on olnud mitu juhtumit, kus üks või teine veebileht on maha häkitud. Jutt ei käi mingite väikeste pagaripoodide või juuksurisalongide kodulehtedest. Rünnaku alla on sattunud ka sellised, mis peaksid olema igati turvalised ja valvatud. Esimestena meelde tulnutest võiks nimetada kaitseministeeriumi kodulehte.

Reaalses maailmas me oleme kogemuste pealt õppinud, et oma kodule, kontorile või kauplusele on mõistlik ette panna turvaline uks, millel uhked lukud ees ja mille võtmeid me üldjuhul suvalisse kohta vedelema ei jäta. Ilmselt on paigaldatud ka valvesüsteemid, mis sissetungijaid heidutama peavad ning vajaduse korral turvamehed kummide vilinal kohale kupatavad. Tundub igati loomulik ja mõistlik käitumine, sest vanarahvaski ütleb, et parem karta kui kahetseda.

Virtuaalses maailmas me aga nii tähelepanelikud ei ole, pigem vastupidi. Suur hulk veebilehti on nagu kolme põrsakese õlgedest tehtud majakesed, mille kuri hunt võib pikali puhuda ilma märkimisväärseid jõupingutusi rakendamata. Piltlikult öeldes on seinad hõredad ja paistavad läbi ning turvaparoolid vedelevad ukse ees mati all. 

Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas kirjutab oma arvamusloos, et mida nupukamaks muutuvad internetis tegutsevad huligaanid, seda põhjalikumalt peab tähelepanu pöörama veebis üleval rippuva kraami turvalisusele. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Autor: Peep Talimaa, Marek Reinaas