Ausal maksumaksjal pole infovahetusest kahju karta

Alates 2015 hakatakse lisaks varem kokku lepitud tululiikidele vahetama EL-i riikide vahel infot ka töötasude, juhatuse liikme tasude, elukindlustuslepingute, pensionide ning kinnisvara omamise ja -tulude kohta.

ELi liikmesriikide juhid avaldasid 2013 mais toimunud ülemkogul soovi tihendada koostööd võitluses maksude vältimise ja maksupettustega. Lähtuvalt riikide soovist tegigi Euroopa Komisjon ettepaneku infovahetust 2015. aastast laiendada ka dividenditulule, kapitali juurdekasvule, muule finantstulule ja kontosaldodele. Ka USA on huvitatud sellise info saamisest Euroopa riikidelt oma maksumaksjate kohta.

Riikide automaatne infovahetus on kestnud aastaid ning see on olnud positiivne kogemus. Seetõttu soovivad ELi riigid infovahetust laiendada suuremale hulgale tululiikidele. Tegemist on täna juba toimiva süsteemiga ning et IT-alane võimekus järjest paraneb, on tõhusamat infovahetust aina lihtsam korraldada. See aitab riikide maksuasutustel saada tervikpilti oma maksumaksjate kohta.

Infovahetusest ei ole ausal maksumaksjal kahju karta, sest vahetatav teave ei saa avalikuks. Maksukorralduse seadus lubab riikidevahelist automaatset infovahetust ja kaitseb samas maksusaladust, s.h pangasaladust.

Maksumaksja rahakott on maksuhalduri ees nagunii lahti. Kas pilt rahakoti sisust on täielik, on eraldi teema, kuid maksude deklareerimise mugavused Eestis tulenevad just nimelt laialdasest andmevahetusest.

Äripäevas (4.11) on kahtluse alla seatud infovahetuse ulatuse ja privaatsuse kokkusobivus. Info kohalikel arvelduskontodel toimuva kohta on maksuhaldurile kogu aeg kättesaadav olnud. Kas info saamine teistest riikidest muudab midagi? Paralleeli tõmbamine jälgimisühiskonnaga ei ole siin asjakohane.

 

Autor: Vilja Kiisler, Heiki Linnamägi