Idufirma tänasest börsil

Kui esialgu on tegemist alles idufirmaga, mis pole teeninud sentigi tulu, siis kohe pärast börsil noteerimist plaanitakse emiteerida uusi aktsiaid, müüa vahetusvõlakirju ning kaasata 2-5 miljonit eurot. Kuue kuni kaheteistkümne kuu jooksul aga plaanitakse juba korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) ja 2013. aasta lõpuks näidata 6 miljoni eurost käivet ja väikest kasumit.

Telescani äriidee on pakkuda esimesena maailmas taskukohast iga-aastast terviseuuringu teenust, mis põhineb magnetresonantstomograafial, kompuutertomograafial ja ultraheliskaneeringul, mida kombineeritakse veel mitme kõrgtehnoloogilise skaneerimistehnoloogiaga. Seejärel võrdleb Telescan saadud teavet geeniskaneeringutelt saadud informatsiooniga, mis võimaldab tuvastada 45 levinuma tõsise haiguse biomarkerid.

Järgneb intervjuu eile NASDAQ OMX Tallinna kontorit väisanud Telescan ASi tootmisjuht Michael Chambersiga.

Kas esimeseks kapitali allikaks saavad võlakirjad, mille omandab sõprade ja sugulaste ring?

Me ei ole vahetatavate võlakirjade programmi välja kuulutanud. Soovime kaasata lisakapitali, aga praegu ei ole nende väljastamisaeg paigas. Kui me noteerime võlakirju First Northi kaudu, siis me anname sellest teada.

Te kasutate oma ettevõttes tulemuste saavutamiseks ka tehisintellekti abi.

Inimgenoomil on miljoneid, kui mitte miljardeid võimalikke ühilduvusi  ja need on vaja identifitseerida selleks, et leida sisemised mustrid DNA struktuuri sees – nimetame neid biomarkeriteks. Inimgenoomist miljardite alternatiivide hulgast põhipaaride leidmine ja nende võrdlemine üldise populatsiooniga käib praegu peaaegu kõikidele tänapäeva arvutitele üle jõu. Lahenduseks oleks arvutite ühendamine pilvesarnasesse kogumisse, mille abil andmekogumit tõlgendada, et leida vajalikud tõenäosused. Ja selleks ongi tarvis tehisintellekti.

See on osa strateegiast, mis võimaldab meile anda ennetava pildi sellest, milliseid haigusi inimene võib oma eluea jooksul põdeda.

Kuidas jõudsite otsusele tuua ettevõte börsile just Eestis?

Meie ettevõtte juht on kahe globaalseid aktsiabörse käsitleva raamatu autor. Ja börse jälgiva spetsialistina soovis ta ühendada ettevõtte eelistega, mida pakub Eesti. See kombinatsioon oli meie jaoks ideaalne ning oli aluseks meie otsusele olla First Northi nimekirjas.

Telescani prospektist võib lugeda, et te soovite minna tulevikus ka teistele börsidele.

Me ei taha otseselt minna teistele börsidele. Me üritame leida võimalust siseneda teistele kapitaliturgudele ja need turud võivad olla nii Euroopas kui ka teistes maailma osades. Ja kapitali hulk, mida me vajame, on suur (prospektis räägitakse kuni 400 miljonist dollarist – toim) ja vajab tõenäoliselt ka noteerimist teistel börsidel.

Peame tegutsema samm-sammult ja meie esimesed sammud on olemasoleva turu võimaluste kasutamine ja kasvada siit edasi. Ja kui oleme näidanud/tõestanud oma ettevõtte võimekust, siis saame ka tulevikku vaadata.

Millised oleks olnud alternatiivid?

Alternatiive oli vähe. Me vaatasime iga riigi eeliseid ja puudusi. Üks peamisi asju, mis meid huvitas, oli kuulumine eurotsooni, mis Suurbritannias ei olnud võimalik. Samuti on Eestil väga ligitõmbav võime hallata edukalt intellektuaalset omandit. See on meie ettevõtte tegevuse üks põhielemente. Väga suur osa meie tegevusest on seotud väga tähtsa oskusteabe ja patentidega, mida on vaja hallata sobivas juriidilises raamistikus. Ja selles osas on Eesti väga edukas olnud.

Lisaks intellektuaalomandile on Eestis väga suur hulk heal tasemel teadlasi ning lisaboonusena, mida mujal eurotsoonis ei leidu, on Eesti juhtiv riik geenitehnoloogias, mis on meile väga oluline, kuna tegeleme geenianalüüsiga ja biomarkerite leidmisega. Sellel alal tehakse tööd nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinnas.  Lisaks sellele veel Eesti suurepärase maine IT-maana. Ja kui ühildada omavahel IT, geenitehnoloogia ja tervishoid, siis tõusiski Eesti esile kui iseenesestmõistetav kandidaat meie ettevõttele.

Autor: Raivo Sormunen, Kadri Põlendik