- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ericssonilt kümnendi suurim kahjum, käive kasvab
Maailma suurim võrguseadmete tootja Ericsson näitas neljandas kvartalis 66,9 miljardi Rootsi krooni suurust käivet, ületades möödunud aasta näitajat 5% ja analüütikute keskmist 65,8 miljardi kroonist prognoosi. Samas tuli aga erakorraliste kulude tõttu vastu võtta viimase kümnendi suurim kvartalikahjum.
Ericssoni käibekasvu toetavad telekomioperaatorite kasvavad investeeringud võrkudesse, kuna üha enam nõuavad nutitelefone ja tahvelarvuteid kasutavad kliendid kiiret andmesidet, et veeta helistamise asemel aega internetis surfates ja videklippe vaadates.
Samas aga hingavad Ericssonile kuklasse konkurendid Huawei Technologies ja Nokia Siemens Networks.Ericssoni kvartalikahjum ulatus koguni 6,46 miljardi Rootsi kroonini, kuid selle taga oli 8 miljardi krooni eest STMicroelectronics`iga seotud ühisfirma ST-Ericsson varade mahakandmist.
Samas brutokasumilikkuse poolest ületas Ericsson taas analüütikute ootusi (31,1% vs. 30,7%).
„Meie sektor pakkus aasta jooksul erinevaid arenguid. Kui globaalsete teenuste ja toetusüksuse kasv oli tugev, siis võrguseadmete üksuses oli väljakutsuv aasta,“ märkis Ericssoni juht Hans Vestberg ning lisas, et aasta lõpetas ettevõte tugevate positiivsete rahavoogudega.
Sellest johtuvalt tõstab Ericsson ka veidi dividendimakset – 2,50 Rootsi kroonilt 2,75 kroonini aktsia kohta.
Ericssoni aktsia lõpetas eile Stockholmi börsil 68,8 Rootsi kroonil.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele