- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL: Levirat ei või kontrollida ministeerium
Euroopa Komisjon nõuab, et Eesti riigile kuuluvat sidefirmat Levira ei kontrolliks majandusministeerium.
Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt ei tohi riikide reguleerivad asutused kuuluda telekomifirmade omanikeringi ega osaleda nende haldamises. Eestis haldab raadiosagedusi, numeratsiooniressursse ja universaalteenuseid majandusministeerium, mis aga kontrollib samal ajal ka Levirat.
Levira, millest 51% kuulub riigile, osutab telekomiteenuseid nagu ringhääling ja traadita lairibaühendus.
Mullu sügisel algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse ning saatis nüüd ametliku nõude ELi õigusaktide täitmiseks. Sellele käiku minevate meetmetega vastamiseks on Eestil aega kaks kuud.
Levira 2011. majandusaasta käive oli 9,6 miljonit eurot ja EBITDA 3,8 miljonit eurot. Aktsiaseltsi käive suurenes võrreldes eelneva aastaga kolm protsenti.
Levira üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele dividendidena välja 405 000 eurot ehk 2,70 eurot aktsia kohta ning kanda ülejäänud osa kasumist jaotamata kasumi hulka. Jaotamata kasumi jääk on pärast dividendide väljavõtmist 11,7 miljonit eurot.
AS Levira omanikud on Eesti Vabariik (51%) ja TDF S.A.S. (49%).
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Ituudised.ee küsitlusele vastanutest toetab enamus (81 häält ehk 86%) riigile kontrolli jätmist teletorni kasutamise üle.
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele