Eesti 3D jaoks kitsas

Eesti filmitööstuse väiksuse ja riigi teiste kultuurivaldkondade tähtsustamise tõttu ei näe leiutajad sellel kaameral Eestis väljavaateid.

Ühekordsest rahalisest tulust palju olulisem on aga kahe venna Kaur ja Kaspar Kallase jaoks see, et nad saaksid oma loodud tehnikat pidevalt edasi arendada ja olla filmitööstuses selles vallas esimeste seas, et ellu viia üha enam vaatajate seas populaarsust võitvaid kolmemõõtmelisi filmiprojekte. See on kindlalt filmimaailma tulevik.

Kuigi Kaur ja Kaspar on oma valdkonnas suunanäitajad, isegi kui neid maailmas veel väga palju ei tunta, teeb Kauri murelikuks see, et Eesti filmitööstus ja riik ei ole veel aru saanud 3D-kaamera võimalustest ja perspektiivist, mistõttu ei ole ka nende seni pakutud filmiprojektid leidnud Eestis piisavat toetust. See sunnib neid tööd ja leiba otsima Eestist väljapool. Seni on tuntust kogutud Soomes, lähim eesmärk on kanda kinnitada Ida-Euroopa filmitööstuse suurriigis Poolas ja kaugem eesmärk on minna veelgi suurema turuga Indiasse.

"Otsime koostööd välismaalt. Möödunud sügisel avasime kontori Varssavis, et minna Poola turule. Siin kasvuruumi väga ei ole ja filmide eelarved lähevad ka aina väiksemaks. Samas on meil huvitav tehnoloogia käes, mida teistel ei ole, aga mille vastu on mujal väga suur huvi," räägib Kaur, kes vastutab firma ärilise poole eest. "Kui asjad hakkavad laabuma, loome seal ettevõte."

Vennad võrdlevad kaamerat Skype'i ja Nokiaga

Koos USA kaameratootja Silicon Imagingiga 3D-kaamera väljatöötanud mehed tahaksid enda sõnul olla maailmas tehniliste lahenduste poolest esirinnas ja toota asju nutikalt. See on eesmärk. Mitte ajada meeskonda suureks ja rahaprobleemidesse takerduda, vaid teha asju kiirelt ja paindlikult.

Samas ei leia Kaur, et kolm aastat tagasi loodud firmat Digitaalne Sputnik ja nende loodud 3D-kaamerat võiks võrrelda kas Skype'i või Nokiaga, kuna Digitaalne Sputnik ei suhtle lõpptarbijaga, vaid filmi tootjatega, osaledes loomisprotsessis, millest aga lõpptarbija pahatihti midagi ei tea. "Meie jaoks on oluline, kui meid märgatakse filmifestivalidel ja tuntud filmitegijad kasutavad meid," toonitab Kaur.

2006. aastal käis noorem vend Kaspar Ameerikas Las Vegase filmitööstuse messil NAB ja leidis sealt ühe väikese USA kaameratootja Silicon Imaging, kellel oli olemas modulaarne kaamerapea, mis salvestab RAW-formaati.

Elu ise tingis uuendusliku lahenduse

Samal suvel oli vendadel käsil esimene filmiprojekt - Kadri Kõusaare "Magnus", mille jaoks osteti Silicon Imagingilt kaamera. Film tehti valmis, aga kaamerale oli vaja salvestit. Vajaduse pärast ehitati 2008. aastal vändatud Eesti kroonikafilmi jaoks 2D-salvestiga kaamera, millel polnud ühtegi liikuvat osa ja mida sai kasutada ekstreemsetes tingimustes.

Läks aega mööda ja 2009. aasta alguses oli Silicon Imagingil olemas tarkvara, mille abil sai kaks 2D-kaamerat kokku panna ja 3D-pildina salvestada. Loogilise edasiarendusena tegid vennad ka sellele oma salvesti, mida võibki pidada nende väljatöötatud uueks tehniliseks lahenduseks ja mis võimaldab nüüd saada 3D-efekt ühe kaameraga juba võtteplatsil. Sellise kaamera müüs Silicon Imaging ka "Avatari" režissöörile James Cameronile.

3D-kaamera tavalisest mitu korda kallim

Vendade Kallaste kaamera väärtus on umbes 1 miljon Eesti krooni. Kuigi kahe 2D-kaamera edasiarenduse tõttu läks 3D-kaameraga filmide salvestamine odavamaks, siis on ta endiselt tavapärasest 2-3 korda kallim. Eestis on praegu vaid viis kinosaali, kus saab kolmedimensioonilisi filme vaadata, ja seda läbi prillide - kolm saali Coca-Cola Plazas Tallinnas ja kaks saali Tallinna Cinnamoni kinos.

Praegu on Silicon Imagingi 3D-kaamera süsteemid olemas Londonis, Hollywoodis ja Digitaalsel Sputnikul. Sel kevadel oli meestel plaanis toota Eesti esimene 3D-lühifilm "Kuldne kauboi", mille jaoks taotleti raha Eesti Filmi Sihtasutusest. Taotlus ei leidnud aga toetust, kuigi Tallinn 2011 tahtis filmi oma programmi kaasata ja ka kinodel oli huvi filmi täispikkade 3D-filmide ees näidata, peale Tallinna kinode ka Riia ja Helsingi kinodel.

"Filmil on olemas eeldused saada esimeseks Eesti lühifilmiks, mis oleks linastunud rahvusvaheliselt väljaspool festivale. Oleks olnud võimalus demonstreerida Eesti tehnoloogilist ja loomingulist arengut," oli Kaur nördinud.

Järgmise aasta alguseks tahetakse valmis saada Eesti esimene täispikk 3D-zombie-filmiga, aga taas oleneb kõik Eesti Filmi Sihtasutusest, sest Eesti erasektori rahast ei jätku filmi tootmiseks.

Kommentaar

Marge Liiske, Eesti Filmi Sihtasutuse direktor

3D-filmidel on perspektiiv kindlasti olemas, vaadates selle tehnoloogilise uuenduse edukäiku, sh vaatajate huvi.

Iseasi, kui hõlpsaks osutub vastava näitamistehnika soetamine kõigisse meie tegutsevatesse kinodesse. Praegu on see jõukohane vaid üksikutele kinosaalidele.

Ka Eesti Filmi Sihtasutus on toetanud paari filmi, mis on plaanis üles võtta 3D-tehnikat kasutades, need on arendus- või tootmisjärgus.

Eestil on oma väiksuse tõttu ilmselt üsna raske saada maailmas juhtivaks 3D-filmide tootjaks, ent propageerijaks - miks mitte.

Me väga tahaksime, et saaksime enam toetada nii erinevaid innovaatilisi-eksperimentaalseid tehnoloogilisi kui ka sisulahendusi, ent olgem siiski realistid.

Eesti Filmi Sihtasutus saab oma toetustes arvestada vaid selle rahaga, mis meile eraldatakse riigieelarvest. See aga on teatavasti alates 2008. aastast kahanenud umbes 20% ning kindlasti ei kasva ka 2011. aastal.

3D-filmi tootmine on aga praegu veel kallim kui nn tavalise filmi tootmine. Seega, huvi on, aga võimalused ei tule järgi.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb