USAs toimus Eesti küberrünnakutele sarnane rünnak

USA valitsuse ja ettevõtete veebilehti ründasid 4. juulil ja selle nädala algul tundmatud häkkerid, kirjutas Bloomberg.

Rünnaku all olid USA välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, transpordiministeeriumi veebilehed, samuti New Yorgi väärtpaberibörsi (NYSE) Euronext koduleht. Börsi ametnike sõnul oli veebileht aeglane ja jooksis kokku. Turuinfo ja kauplemissüsteem ei olnud ohus, kinnitasid ametnikud.

USA riikliku julgeoleku amet oli teadlik rünnakutest ja selle infoturbeintsidentide käsitlemise osakond ehk CERT nõustas valitsusasutusi ja eraettevõtteid leevendada selliste rünnakute mõju. Tegu oli DDoS rünnakutega (Distributed Denial of Service), kus häkkerid genereerivad mitmeid arvuteid teatud veebilehti suure hulga infoga üle ujutama, mis muudab lehed ligipääsematuks teistele kasutajatele.

Söuli uudistekanali Yonhap News andmetel võis olla tegu Põhja-Korea poolt organiseeritud küberrünnakuga. USA CERT seda kommenteerida veel ei osanud.

USA välisministeeriumi veebilehte hakati ründama 5. juulil. "See jätkub ka praegu, kuid hetkel tunduvalt väiksemas mahus," ütles ministeeriumi esindaja Ian Kelly.

Kuigi valitsuse ja erafirmade veebilehtede ründamises pole midagi tavatut, siis nädalavahetusel alanud küberrünnakut iseloomustatakse kui eriti agressiivset, ütles USA esindajatekoda luurekomisjoni liige Jim Langevin. Poliitik ei tahtnud kinnitada, kas rünnakud võisid tulla ühest kindlast riigist, kuid ta lubas anda infot, kui midagi kindlat selgub.

Valge Maja esindaja Nick Shapiro ütles, et küberrünnakud riigi veebilehtede on igapäevane asi ning ta kinnitas et Valge Maja igapäevatöö seekordsest rünnakust häiritud ei ole.

Ka ajaleht The Washington Post teatas rünnakust enda veebilehe vastu.

Mitmed veebilehed Lõuna-Koreas sattusid küberrünnaku alla. "Kui Pyongyang (Põhja-Korea pealinn – toim.) on selle rünnaku taga, siis märgib see uut sammu Põhja-Korea provokatsioonides Washingtoni ja Söuli vastu," ütles uurimistöid tegeva Heritage Foundationi analüütik Bruce Klingner. Tema sõnul on Põhja-Koreal ulatuslik ja võimekas küberrünnakute süsteem, kuigi kehva tehnilise infrastruktuuriga. Klingneri ütlusel on olemas tugevad tõendid, mis seovad Põhja-Korea rünnakutega.

2007. aasta aprillis ja mais toimusid DDos küberrünnakud Eesti valitusasutuste ja eraettevõtete internetiliikluse ja veebiserverite vastu, mis tõrjuti koostöös internetiteenuse pakkujatega. Internetiliiklust üritati ummistada tunduvalt suurema päringute arvuga kui varem. Ka Eestis olid toona tegu DDoS-rünnakuga, mille käigus genereeritakse mitmelt arvutilt hulgaliselt mõttetuid päringuid eesmärgiga rünnatav server sedavõrd üle koormata, et see pole enam suuteline tööd jätkama.

Eesti valitsus süüdistab endiselt Moskvat rünnakutes, kuigi lõplikke tõendeid pole esitaud avalikult, kirjutas AP. Rünnakutel olid kaugeleulatuvad tagajärjed nii Eestile kui ka teistele riikidele. See sundis NATO-t arendama oma küberünnakutevastast võimekust ning asutatid küberkaitseuurimiskeskus 2008. aastal. Tehti ka samme küberrünnakutealase seadusandluse muutmiseks.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb