Kuhu kaovad arvutid ?

Vanemad arvutid ei suuda järjest uueneva tarkvara ja operatsioonisüsteemide tehnonõudeid rahuldada, digi-televisioonile üleminek muudab kasutuks hetkel täiesti töökorras, kuid vaid analoogsignaali vastuvõtvad telerid.

USA keskkonnaagentuuri hinnanguil visati 2005. aastal kokku ära 1,5 - 1,9 miljonit tonni arvuteid, telereid, videomakke, monitore ja mobiiltelefone kirjutas Roheline Värav National Geographicu vahendusel. ÜRO keskkonnaprogrammi hinnangul võib see number ülemaailmselt olla ligi 50 miljonit tonni aastas. Kuhu see kola kõik läheb?

Umbes 70-80 protsenti USA e-jäätmetest satub prügimägedele, hoolimata sellest, et seadused sellist tegevust keelavad. Nii imbuvad plii, elavhõbe, arseen ja teised mürgised ained pinnasesse. Samal ajal seisab tohutu hulk – ligi 180 miljonit telerit, arvutit ja muud aparaati ladudes, mis toob keskkonnale kahju teistmoodi. Elektroonilised seadmed sisaldavad lisaks toksilistele ühenditele ka hõbedat, kulda ja teisi väärismetalle, mis jäävad taaskasutamata. Teoorias oleks taaskasutus aga keskkonnale vähem kahjulik kui kulla ja hõbeda kaevandamine ning sellega kaasnev maastike rikkumine.

Väike hulk e-jäätmeid, mis aga tõesti taaskasutusfirmadeni jõuavad, ei pruugi siiski reaalsuses keskkonnale ohutult likvideeritud saada. Lihtsam elektroonika osadeks lammutamisest on see saata arengumaadesse, ära silma alt ja välja mõtteist. Kuigi Euroopa Liidu direktiivid kohustavad juurutama taaskasutussüsteeme ning keelavad e-jäätmete väljavedu, saabub kolmanda maailma riikidesse palju taolise lastiga laevu ka Euroopast.

Nii võibki näha teismelisi poisse Ghanas põletamas vaskjuhtmete ümbert plastikut, millest eralduvat mürgist vingu nad samas sisse hingavad, või pereisa Indias sulatamas plaatmoodulilt pliid samal pannil, millel pere süüa teeb - metalli eest saadakse suur osa elatusrahast.

Selline lahendus pole tegelikult kasulik isegi arenenud riikidele. Ebakorrektselt ümbertöödeldud metallid leivad Hiina odavate toodete näol tagasitee Lääne turule – kõige lihtsamaks näiteks harukordselt suure pliisisaldusega ehted.

Nõudlus uuemate tehnoloogiate järele kasvab ning koos sellega ka e-jäätmete hulk. Vajaka jääb täielikust nn toote elutsükli mõtteviisist – loome asju, mille kogumõjule me ei mõtle. Täiskasvanud inimese tunnus on aga see, et ta vastutab oma tegude eest ja mõistab ette näha tagajärgi – ka neid, mis võivad olla kahjulikud loodusele ja teistele inimestele, mis lõppkokkuvõttes jõuavad meieni tagasi.

Arvutites sisalduvad mürgised ained:

•Plii – närvimürk - kahjustab neere, ka väike kokkupuude võib pärssida lapse arengut.

•PVC-plastik – selle põletamine tekitab ülimalt toksilisi dioksiine.•Broomitud leegitõkestid – võivad põhjustada kilpnäärmekahjustusi ja olla ohtlikud loote arengule.•Baarium – suurem kokkupuude põhjustab seedeelundite häiritust, lihaste nõrkust, hingamisraskusi ning vererõhu langust või tõusu.•Kroom – VI-valentne kroom võib kahjustada neere ja maksa, suurendada kopsuvähi riski ja põhjustada astmaatilist bronhiiti.•Elavhõbe – seostatud aju- ja neerukahjustustega, ohtlik arenevale lootele, võib edasi kanduda rinnapiima kaudu.•Berüllium – kantserogeen, berülliumi tolm põhjustad kopsukahjustusi.•Kaadmium – kantserogeen, pika-ajaline kokkupuude kahjustab neere ja luid.

Pildigalerii leiad siit.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb