Stell: maju hakkavad kütma ja koristama robotid

Stell tegutseb selle nime all alates jaanuarist 2020, enne seda kuuluti puhastus- ja haldusteenuste ettevõtete gruppi ISS. “2019. aastal sai ettevõtte uued omanikud, mis tähendas muuhulgas ka seda, et ettevõtte IT-taristu oli vaja kontsernist lahti ühendada ning ülesehitada kohalik infrastruktuur. Näiteks kogu meilisüsteem tuli nullist ülesehitada,” rääkis ettevõtte finantsjuht Kaur Õllek. Kuna ettevõttel oli juba varasemast pikk hästitoimiva koostöö kogemus Teliaga, siis ka uue süsteemi ülesehitamiseks kutsuti partner appi.

Kliendihalduse ja hooldustööde jaoks vajalik tarkvara oli ettevõttel olemas ja see kohe uusi arendusi ei vajanud. “Kasutame kliendihaldustarkvara, mille kaudu edastatakse ülesanded teenindusüksustele ja antakse ka tagasisidet kliendile. Automatiseeritus hõlmab täna kliendi pöördumiste registreerimist, ülesannete sulgemise teavitusi, ülesannete meeldetuletusi, planeeritud tööde graafikuid ja kõiksuguseid teavitusi, mis on seotud kliendilepingute muudatustega,” ütles ettevõtte juhatuse liige Margus Välling.

Automatiseerimise suurem kasutuselevõtt tähendab inimtöökohtade vähenemist. Stellil on ka praegu juba üsna efektiivne kliendipoolsete ülesannete haldus. Nimelt on ligi 500 ärikliendi tehniliste ülesannete planeerimiseks Stellis üks inimene, kes operatiivselt edastab infot tehnikutele otse nutitelefonidele. “Meie tehniliste tööde planeerija istub mitme ekraani taga, milledest ühes on on-line GPS kaart tehnikute asukohtadega, teises planeeritud ülesanded ja kolmandas jooksev info registreeritud ülesannetest,” kirjeldas Välling. Kliendihaldustarkvara abil suunatakse ülesanded õigele tehnikule, kes asub kliendile kõige lähemal ning kogu info registreeritakse ja arhiveeritakse. “Muidugi tulevikuperspektiivis võiks näha, et ka tehniliste tööde planeerimist teeks masin. Kujutame ette olukorda, kus on üks tehisintellekti keskkond, kuhu suundub hulk erinevat infot anduritelt hoonetest ning samuti tehnikute nutiseadmetelt otse reaalajas. Näiteks veetorustiku rikke registreerib tehisintellekt analüüsides anduritelt saadud parameetreid ning seejärel suunab lähima tehniku riket likvideerima,” lisas Välling.

Täieliku automatiseerimise nõrk külg on praegu veel aga see, et kui klient ise edastab probleemi kirjelduse, siis selleks, et masin teeks õige otsuse on vaja sisestada hulk detailseid andmeid. Seetõttu on täna veel luust ja lihast planeerija või kliendihaldur masinast efektiivsem, sest suudab kliendi lühikirjelduse põhjal õige otsuse langetada.

Puhastus- ja haldusteenuste maailm on üks neist, mis muutub märgatavalt pärast 5G tehnoloogia kasutuselevõttu, mis omakorda annab suure taganttõuke IoT teenustele. Näiteks kaugjuhitavate põrandapesu robotite kasutamine suurtes büroohoonetes nõuab suuremate andmemahtude liigutamist kui see praegu võimalik on. Välling kirjeldas, kuidas nad on teinud teste robotite kasutamise tõhususe kohta. Kui näiteks mingi ala puhastamiseks oli varem vaja nelja puhastusteenindajat, siis praegu teevad sama töö ära kaks puhastusteenindajat ja üks robot. “Samas peab inimene, kes annab robotile käskluse, ikkagi sellel objektil kohal olema, ” nentis Välling.

Õlleki sõnul aitab IoT erinevaid puhastus- ja haldusteenuseid optimeerida. Näiteks kaubanduskeskuste üldkasutatavates WCdes tuleb käia päeva jooksul mitu korda koristamas ning paberit ja pesuvahendit lisamas. Selliste hoonete tualettruumidesse on mõttekas tekitada andurite süsteem, mis annaks märku, kui paber hakkab otsa saama või on just käinud väga palju inimesi ja ruum vajaks kohe koristamist. Samamoodi oleks ka süsteemist näha, kui mõnda tualettruumi pole, vastupidi, eriti külastatud ja seega pole ka vajadust puhast ruumi uuesti koristama minna. “Meil oli ühe suure kaubanduskeskuse jaoks välja töötatud selline lahendus, kuid kahjuks jäi see hetkel Eestit laastanud viirusepuhangu tõttu pausile ,“ ütles Õllek.

“Kui vaadata tulevikku, siis on kindlasti üks märksõna kaugkinnisvarahaldus,” ütles Välling. “Tarku maju saame juba praegu hästi jälgida, näiteks muuta ventilatsiooniskeeme, kui näeme, et CO2e parameetrid pole paigas. Kui targad majad on praegu reeglina uusehitised, siis suure tõenäosusega hakatakse varsti ka vanematele hoonetele selliseid süsteeme juurutama”.

Teine suur teema on Vällingu hinnangul energia ja selle säästmine. “Paratamatult muutub energia iga päevaga järjest kallimaks, mis tähendab, et hooned peavad olema energiasäästlikud. See tähendab pidevaid nii sise- kui välistemperatuuri mõõtmisi ja erinevaid analüüse,” selgitas Välling. Ta kirjeldas, kuidas võiksid andmed ilmastiku kohta joosta otse ilmajaamast tehisintellekti põhisesse tarkvarasse, mis neid andmeid arvestades paneb ise paika järgmiste päevade kütteskeemid.

Kõige selle automatiseerimise ja arendamise juures Stellil endal majas sees IT-halduse inimesi polegi, see teenus ostetakse Telialt sisse. “Need teenused, kus meil pole vaja endal olla eksperdid, ostame sisse. Samuti nagu oma klientidele soovitame kinnisvarakeskkonna juhtimine outsource’ida, nii käitume ka ise,” selgitas müügi-ja ostudirektor Margus Välling.

Lõpetuseks nentis Stelli finantsjuht, Kaur Õllek, et tervishoiukriis pidurdas ettevõttes planeeritud tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesmärk kriisi ajal oli suunata kogu fookus sellele, et Stell saaks kaasa aidata viiruseleviku tõkestamisel ning turvalise töökeskkonna loomisel meie töötajatele ja meie klientide töötajatele. Kuid aasta teisel poolel plaanib Stell siiski jätkata tehnoloogiliste lahenduste juurutamisega, mis jäid aasta esimeses pooles realiseerimata.