Isikuandmeid tuleb osata kontrollida ja enda kasuks tööle panna

Mällo väidab oma arvamusloos „Digikirjaoskus talurahvakooli“, et täna oleme vähemalt virtuaalselt üksikisikutena rikkamad kui kunagi varem, sest suur osa moodsa majanduse ärimudelitest ning nende kaudu loodud väärtusest toetub üksikisikust teenusekasutaja loodud andmetele. Neid andmeid võrdleb loo autor väärtusliku maavaraga, mis vajavad tarka kasutajat ja väidab, et vaja on arendada digitaalset kirjaoskust. Mällo arvab, et tore on ühiskonnas digitaalse kirjaoskuse kujunemist ja selle pikaajalisi tulemusi ette kujutada näiteks talurahvakoolide eeskujul.

Digitaalse kirjaoskuse komponentidena nimetab ta digiturvalisust, info hankimist, hindamist ja rakendamist, tehnoloogia kasutamise oskusi ja sellega seotud koostöö- ja suhtlusoskusi ning oma digitaalse identiteedi teadlikku haldamist. „Need on suuresti tehnilised oskused, mida enamik digitaliseeruva ühiskonna liikmeid õpib ikka veel omal käel ja katse-eksituse meetodil,“ väidab Mällo ja teeb ettepaneku, et neid oskusi võiks arendada süsteemselt, sest nende akumuleerimine ühiskonnas loob nii   teadliku nõudluse kui pakkumise nutikamate teenuste järele.

Digitaalse kirjaoskuse suurenemisel järgnevad muutused oleksid näiteks terviklikumad ja sujuvamad riigi- ja äriteenused. Lisaks tekiks mõne aasta pärast võimalus kontrollida oma iga-aastast isikuandmete aruannet. Peale finantsinformatsiooni annaks see aruanne ülevaate ka tarbimise, omandi, tervise, sotsiaalvõrgustiku, isikliku arengu ja muu sellise kohta, mida igaüks isiklikult vajalikuks peab. See aruanne annaks ka ülevaate, mis moel ja milliseid andmeid isiku kohta kogutakse ning kasutatakse ja missugust kasu see kellelegi isiklikult annab.

Ühe konkreetsete näidetena toob autor välja oma võimaluse täpselt teada saada tulu, mis tekib kui tema geeni-, tervise- ja käitumisandmeid renditakse ravimiuuringuteks.

Avalikul sektoril tekiks võimalus kodaniku jaoks olla läbipaistev, arusaadav ja usaldusväärne ning ettevõtted saavad siis keskenduda rohkem oma põhitegevusele ega pea oma tegevuse jaoks vajalike isikuandmetega tegelema intensiivsemalt kui tänane transpordiettevõte kütuse hankimiseks, selgitab Mällo.

Kokkuvõttes tõdeb autor, et üksikisikule suurema kontrolli andmine oma andmete tekke ja saatuse üle on loogiline ja õiguspärane, sest seda toetavad nii Euroopa Liidu viienda põhivabaduse pooldajad kui ka selle majanduslikku väärtust mõistvad ettevõtted.

Mällo teeb ettepaneku: “Keskendume Eestis digitaalsele kirjaoskusele ning tõestame selle väärtust tarkadest teenustest tuleneva heaolu kasvuga!“

Artikkel ilmus Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Loe Äripäevas avaldatud artiklit siit.