“AI ei mõtle, AI arvutab”. Konverentsil kohtusid tehisaru rakendajad ja entusiastid

Esmakordsel AI praktikute aastakonverentsil oli kuulajaid ligi 150.

Päeva avanud TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan tõi välja tõsise AI väljakutse: me siiani ei saa aru, kuidas süvaõpe töötab ehk kuidas suured keelemudelid (LLM) õpivad arvutama, õpivad ära võõrkeeled, oskavad üldistada jne.

“Seda ütlevad OpenAI inimesed, seda ütlevad teised AI arendajad,” kinnitas ta. Ja paraku ei saa me seni aru ka ohtudest seal taga. Oleme nagu keskajas – alkeemiat on rohkem kui keemiat, lisas Jervan.

Samas tõi ta välja, et paljud inimesele omased asjad jäävad keelemudeli-tüüpi tehisintellektile kaugeks ja ei asenda kunagi inimest, näiteks emotsioonid, maailma füüsiline tunnetamine, abstraktne ja kriitiline mõtlemine, juurdlemine, planeerimine. “AI ei mõtle, AI arvutab,” kinnitas Jervan.

Ent ära ei tohi unustada, et keelemudelid õpivad sellest, mis on meie ümber. "Kui maailm on kuri, muutub ka AI kurjaks,“ lisas Jervan. Ja kuna LLMid on nii suured, uurivad teadlased neid nagu elusorganisme.

FlowIT juht ning ITLi ekspresident Juhan-Madis Pukk rõhutas, et suurim probleem on andmete korrastamises. Sul on nimelt vaja andmeid sellisel kujul, et neid saab AI abil analüüsida. Aga andmed ei ole meie organisatsioonidel korras. Pukk tõi eraldi välja müügiosakonnad, mis on tihti peamised andmete kogujad, aga samamoodi tihti ka suurimad muutuste pidurid ettevõtetes.

Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang meenutas, kuidas Äripäeva juhatuse esimees Igor Rõtov kiitis kaua aega Nvidiat, ent ei Lang ise ega Investor Toomas ei võtnud sellest vedu. Ka tänavu jaanuaris Investor Toomase konverentsil enamik saalist ei soovitanud osta Nvidia aktsiat, pidades seda ülehinnatuks.

Ent Toomas toona ostis ning aktsia on sellest ajast kallinenud pea 150%. “Üheksal juhul kümnest on järgmise Nvidia, Microsofti või Apple´i otsimise asemel targem osta esimest Nvidiat, Microsofti või Apple´it,” tõdes Lang, kes on ka ise Nvidia investor.

Raski partner, vandeadvokaat Timo Kullerkupp ütles, et tehisaru alal on hulk keerukaid ja seni lahendamata õiguslikke ja ka eetilisi probleeme. Andmeid töödeldakse ennekõike otsuste tegemiseks, mis peab olema läbipaistev ja õiglane protsess.

Alati tuleb arvestada, et mingi dokumendi sisu ülespanek AI-keskkonda tähendab tegelikult selle jagamist kolmanda osapoolega, märkis ta. Me võime küll arvata, et küsimused AI-le ja tehisaru antavad vastused kuuluvad küsijale, kuid tegelikult ei tea keegi, kus ja kuidas neid andmeid veel kasutatakse.

Ka tutvustas Timo Kullerkupp Euroopa Liidu nn AI määrust, mis jõustub 2025-26. See reguleerib küll peamiselt arendajaid, ent mitte kasutajaid.

Tööstusettevõtte Tammer IT-juht Indrek Kink ja IT projektijuht Silver Reinaas avasid oma ettevõtte AI rakendamise teekonda. Nimelt osales Tammer Tehnopolis kahepäevases AI töötoas ning sai seal ühe peapreemia: 50 000 eurot tehisaru arenduseks.

Kõnealuse projekti põhieesmärk oli vähendada tootmises vigu. See algas andmete kogumisest, jätkus mudeli arendamise ning juurutamisega. Nüüd on neil soov kasutada sama mudelit ka järgmistes protsessides. Ühtlasi asub Tammer ennetavalt rohkem andmeid tulevikuks tallele koguma.

Futuristi digiteenuste ekspert ja UI/UX disainer Andres Kostiv tõi esmalt hulga näiteid, kus praegu AI-le omistatav võimekus on tegelikult juba aastaid olnud ka teistes programmides kasutatav.

Samuti kirjeldas ta, kuidas lasi ChatGPT-l end aidata videoproduktsiooni ettevõttele Epicfilm sihtrühma leidmisel ning kodulehe loomisel. Nii sai ta kolme päeva töö tehtud poole päevaga. Ühtlasi andis Kostiv nõu, kuidas disainida tehisaru abil kasutajakogemust. Tehismõistusega saame teha pakkumisi, mis vastavad iga konkreetse inimese vajadustele, kinnitas ta.

Kuidas muudab AI autoremonti, rääkis DriveX Technologiesi asutaja ning juht Rauno Sigur. Muuhulgas nimetas ta mitmeid ettevõtteid eri riikidest, mis ühel või teisel viisil tehisaru autovaldkonnas kasutavad. DriveXi arendatud lahendus tegeleb vigastuste diagnoosimisega. Selle osaks on standardiseeritud fotod liikluses viga saanud sõidukitest ning AI otsus komponendi paranduseks või vahetuseks. Tulemusena vähenevad pettused ja raiskamine.

Edasi oli meil kõigil võimalik näha, kuidas tehakse Eesti ainsat tehisintellekti teemadele keskendunud taskuhäälingut AIPowerment. Lavalt juhtis saadet Gerlyn Tiigemäe, Dubaist osales üle videosilla Sandra Reivik. Nende külalisteks olid justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate õigusnõunik Henrik Transberg, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi AI koordinaator Jaanus Vänt ja MKMi AI/bürokratti teenuse projektijuht Allar Laaneleht. Seekordse podcasti sisuks oligi riigi kogemus AI rakendamisel.

Bilance´i kaasasutaja Erik Vetemaa avas teemat, kuidas muudab AI tarkvaraarendust. Ta selgitas, et kui programmeerija loob parema tööriista, jõuab ta ka rohkem teha. Kui aga luua parem AI tööriist, peab programmeerija ise vähem tegema. Ent kui AI loob tulevikus veelgi parema AI, ei pea programmeerija enam midagi tegema.

Vetemaa väljendas laval usku, et programmeerimine kaob tänu tehisaru arengule juba kolme aasta pärast ning tarkvaraarendus kümne aasta pärast. Olulisemaks saab aga projektijuhtide ja IT-juhtide töö.

Hiljuti exit´i teinud Wisnio kaasasutaja ning kogenud headhunter´i Tõnis Arro sõnul aitab tehisaru värbamisega seoses koostada ametikirjeldusi ja töökuulutusi ning automatiseerida lihtsamaid ülesandeid. Ent samamoodi saab AI abil analüüsida kandidaatide CVsid ja näiteks LinkedIni profiile ning võrrelda neid tööjuhendi ja teiste tiimiliikmete nõrkuste-tugevustega.

Ettevõtja ning popkunstimuuseumi PoCo looja Linnar Viik sõnas, et nende fookuses on popkunsti minevik, olevik ja tulevik ning “tuleviku kujundajaks on praegusel hetkel selgelt uued digivaldkonna lahendused”. Kui kunstituru käive tänavu on üleilmselt 65 miljardit eurot, siis digikunst ulatub nelja miljardini. Küll on Viigi sõnul digikunsti müük kõige kiiremini kasvav osa kunstituru käibest.

Osad kunstnikud ütlevad tema sõnul, et tehisintellekt pole nende jaoks konkurent, vaid on uus tööriist. “Nagu oli mõne kunstniku jaoks lõuend ja pintslid, mida nad omandavad, oskavad kasutada,” selgitas Viik.

Eraldi küsimus on puhtalt tehisintellekti loodav kunst. “Võib öelda, et tehisintellekti kunst oma viidete ruumis võib olla midagi sellist, mis nõuab täit tähelepanu, et seda narratiivi ja lugu jälgida,” rääkis Viik.

“Varem või hiljem me jõuame sellesse punkti välja, kus suurem osa praeguse hetke inimese loometegevusest, mida on vaja autentida ja tõestada kui originaalset, ja seostada ühe konkreetse loojaga, on seostatavad plokiahelaga,” lisas Linnar Viik.

Kuidas saada AI arendamiseks rahastust, avas tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE juht Kirke Maar. Nimelt toetab AIRE Eesti tööstusettevõtteid nutikate lahenduste kasutuselevõtul tehisintellekti ja robootika vallas.

AIREst saab nii teadmisi, kontakte kui ka infot rahastusallikate kohta. Toetusraha jagavad nii Eesti (EIS, keskkonnainvesteeringute keskus, teadusagentuur jt) kui ka Euroopa Liit. Avaliku raha kaasamisel soovitas ta eeskätt mõelda järgmistele teemadele: mõju, uudsus, tegevuskava, eelarve ja meeskond.

Päeva lõpetas vestlusring, milles osalesid Tilde juht Kalle Kuusik, Flowit juht Juhan-Madis Pukk ja Bilance´i tehnoloogiajuht Erik Vetemaa. Käsitleti teemasid nagu kes võiks tavapärases organisatsioonis AI kasutuselevõttu juhtida, mida peaks sisaldama AI-süsteemi loomisele eelnev riskianalüüs, kui palju vastutust saab tehisarule delegeerida, millised võiks olla Eesti ettevõtete juhtide ootused AI kasutamisele.