Autor: ITuudised.ee • 16. september 2024
AI kasutamine toob kaasa õiguslikud riskid. “Nõuded tasub juba ennatlikult täita”
Juturobotid, tarkvaraarendus, tehisaru loodud tekstid ja pildid – IKT-ettevõtted peavad neis ja paljudes teistes valdkondades üha enam arvestama tehisintellekti kasutamise reegleid.
Korduvalt on öeldud, et tehismõistust kasutavad ettevõtted ei saa veel aru, millised ohud ja tagajärjed võivad sellega kaasneda.
Mis juriidilisi aspekte tuleb tähele panna, kui soovid rakendada äris tehisintellekti?
Foto: Markus Spiske / Pexels
Suvel võttis Euroopa Liit vastu AI määruse, mis on mõeldud tehisintellektil põhinevate teenuste-toodete reguleerimiseks. See mõjutab oluliselt nende arendamist ja turuletoomist.
Kuigi esialgu ei pea ettevõtted oma AI-l põhinevaid tooteid ja protsesse muutma, on tootearendus aeganõudev ning hilisemate vaidluste ja kulude vältimiseks tasub viia juba täna tooted-teenused tulevikus tekkivate nõuetega kooskõlla.
“Kui ettevõte arendab täna tehisintellekti baasil toodet, mis saab olema turul kahe aasta pärast, tuleb kõik määrusest tulenevad nõuded juba ennatlikult täita,” soovitas advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Toomas Seppel.
Muuhulgas peavad inimesega suhtlevad tehisaru süsteemid kasutajaid teavitama, et nendega suhtleb masin, mitte teine inimene. Teavitamiskohustusega on Seppeli kinnitusel hõlmatud näiteks erinevad juturobotid.
Tehisintellekt suudab juba kirjutada ka koodi, mis põhineb suurtel andmekogudel ja koodibaasidel. Samas pole tehismõistus loov ega loominguline ning arvuti genereeritud koodile ei laiene autoriõigus.
Siiski peavad tehisaru kasutajad arvestama, et saadud koodilõikude kasutamine ei välista autoriõiguste rikkumist. “Tehisintellekti mudeleid treenitakse tohutute andmekogumite, sealhulgas autoriõigusega kaitstud materjalide põhjal. Seega on olemas oht, et tehisintellekti loodud kood võib reprodutseerida või sarnaneda autoriõigusega kaitstud koodile. Seega tekib oht, et autor esitab tehisintellekti abil loodud koodi kasutaja vastu autoriõiguste rikkumise nõude,” kinnitas Hedmani vandeadvokaat.
Vandeadvokaat Toomas Seppel selgitab AI regulatsiooni 15. oktoobril traditsioonilisel IKT aastakonverentsil.
Foto: Andras Kralla
Vältimaks autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamist ilma loa või litsentsita, soovitas Toomas Seppel olla tähelepanelik projektides kasutatavate koodide suhtes.
Tehisintellekti kasutamisega seonduvaid riske avab Hedmani partner, vandeadvokaat Toomas Seppel 15. oktoobril traditsioonilisel IKT aastakonverentsil.
Vaata IKT aastakonverentsi kõiki teemasid-esinejaid:
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!