IKT aastakonverentsil esineb hulk IT-ettevõtete juhte ning toimub mitu debatti

Mitme nimeka IT-ettevõtte juhi esinemise kõrval kuulutatakse välja edukaimad IT-firmad ja telekomid, arutletakse nende juhtidega äriedu üle ning peetakse ka debatti riigi kahjulikust mõjust sektorile.

Päeva avab tavakohane sektori kõige edukamate ettevõtete autasustamine ning firmajuhtide vestlusring. Saame teada, tänu millele on nad konkurentidest ette jõudnud ning mis on TOPi võitjate lähiaja plaanid.

Edasi räägib Telia Eesti küberkaitse osakonna juht Margus Vaino, mida on õppida tänavustest küberrünnetest ja IT-katkestusest. Meenutame, et märtsis teatas AS Hansab, et taastab viiendat päeva oma IT-süsteeme, sest küberrünnak “läks läbi kõikide kaitsekihtide”. Kuu hiljem sattus küberründe alla Apotheka apteekidele ja koostööpartneritele ühtset lojaalsusprogrammi pakkuv andmebaas. Juulis tabas IT-katkestus ettevõtteid üle ilma, põhjustades tohutuid häireid. Neid juhtumeid ning üldist olukorda küberturbes Vaino avabki. Samuti räägib ta, mis muutusi on kaasa toonud tehisintellekti kasutamine küberkurjategijate poolt.

Seejärel avab Hedmani vandeadvokaat Toomas Seppel Euroopa Liidu poolt suvel vastu võetud AI määruse mõju. Määrus on mõeldud tehisintellektil põhinevate teenuste-toodete reguleerimiseks ning mõjutab oluliselt nende arendamist ja turuletoomist. Muuhulgas peavad arendajad tagama teatud tehisaru toodetel ja teenustel inimjärelevalve, tegema turueelse vastavushindamise ja lisama CE-märgistuse.

Mida müügi digitaliseerimisel tähele panna, kuidas seda protsessi juhtida ning mis roll võiks digimuutuse elluviimisel olla IT-partneril, kommenteerib SEB digitaalse panganduse juht Baltimaades Edward Rebane.

Tunnise lõuna- ja suhtluspausi järel tuleb lavale Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kes räägib, mis toimub makromajanduses, kuidas mõjutab see meie IKT-sektorit, milline on välisnõudluse väljavaade ja millal näeme taas kasvu.

Edasi käsitleme tööturu ja kutseoskuste teemasid. Info ja side tegevusalal on viimasel aastakümnel olnud kõrgeimad palgad ning töötajate arv on kasvanud ka kriisides. Ent viimase 1,5 aastaga on töökohtade arv siin märkimisväärselt langenud. Mis on muutuse taga ning mida näitab värske tööturu kiirstatistika, räägib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. SA Kutsekoda uuringujuht Urve Mets aga selgitab värsketele andmetele tuginedes, milliste oskustega tehnoloogiainimesi me lähitulevikus vajame.

Seejärel tulevad lavale CGI Eesti juht Andres Birnbaum, Gofore juht ja ITLi juhatuse liige Tuuli Pärenson, Riigi IT Keskuse juht Ergo Tars ja rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks. Nimelt on riigi IT-süsteeme üleval hoidvate ja arendavate IT-majade töötajate arv paari aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Selleks värbab riik inimesi erasektorist, andes panuse palgarallisse ja konkureerides meie IT-sektoriga. Enamiku ministeeriumite külge tekkinud riigi IT-majad sarnanevad aga üha enam ettevõtetega. Debatis arutame, kuidas mõjutab avaliku sektori poolt tehtava IT-arenduse kasv meie IKT-ettevõtete konkurentsivõimet, efektiivset rahakasutust riigis ja ka tööturgu.

Kohvi- ja suhtluspausi järel esineb tarkvaraettevõtte Iglu juht Kristjan Aiaste. Mullu kasvatasid nad müüki enam kui viiendiku ja kasumit ligi poole võrra. Samas pole Iglu pidanud vajalikuks meeletult laieneda ega osaleda n-ö raha kaasamise võidujooksus. Mis eelise annab IT-äris fookuse seadmine Eestile turule ning kuidas tagada seejuures kasv, sellest Aiaste räägibki.

Edasi tuleb lavale äri- ja tarkvararendusettevõtte Net Group juht Priit Kongo ning avab tehisaru mõju IT-ärile. Tema sõnul on tehisintelligents kõige olulisem viimase 30 aasta jooksul tekkinud tehnoloogia, mis muudab maailma.

Seejärel saab sõna USA börsil noteeritud IT-ettevõtte Dynatrace Eesti haru juht Kristian Sägi. Märtsis avasid nad Tallinnas 3000ruutmeetrise kontori koos tehnoloogialaboriga. Eestis alustas Dynatrace 2021, ostes siin ettevõtte SpectX. Sägi räägib, millele pöörata tähelepanu kahe ettevõtte liitumisel, milliste väljakutsetega peab arvestama kasvule orienteeritud IT-firmat ehitades, kuivõrd sobib Eesti arenduskeskustele.

Sisuka konverentsipäeva lõpetab investeerimisettevõtte BaltCap juht Kristjan Kalda ettekandega “Milline tehnoloogiaettevõte huvitab investorit?”. Nimelt on BaltCapi portfellis muuhulgas tehnoloogiaettevõtted Fitek, Hansab ja Ridango, lisaks teisigi. Mille järgi investor ettevõtet valib ja hindab, millele tasuks Eesti IT-sektoris keskenduda ning mille poolest erinevad riskikapital ja kasvukapital, selgitab Kristjan Kalda IKT aastakonverentsil osalejaile.

Lisainfo ja registreerumine: