Esimene AI praktikute aastakonverents pakub kogemusi ja nõu. Laval hulk nimekaid esinejaid

Tehisintellekti võimalusi katsetavad nii eraisikud kui ettevõtted. Osadel põhjuseks uudishimu või mängulust, ent üha enam soov tehisaru abil tegevust efektiivsemaks muuta, vähendada rutiinseid tegevusi ja sellega kaasnevat kulu ning suurendada automatiseeritust.

Pakume Tallinnas 12. novembril toimuval konverentsil kuulamiseks ja kaasa mõtlemiseks hulka kogemuslugusid tehisaru rakendamisest eri valdkondades: tootmine, disain, värbamine, tarkvaraarendus, kunst, autoremont jne.

Käsitleme ka tehismõistuse rakendamisega kaasnevaid õiguslikke riske ning anname nõu tehisaru projektidele rahastuse saamiseks. Samuti võimaldab AI praktikute aastakonverents esinejailt lisa küsida ning ideede ja lahenduste üle diskuteerida.

Boonusena osalevad kõik kohalviibijad ka Eesti ainsa 100% tehisintellekti teemadele keskendunud taskuhäälingu avalikul salvestusel!

Konverentsi avab TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan sissejuhatava ettekandega. On ju aastakümneid arendatud tehisintellekti äkilist kiiret levikut ja mõju võrreldud nii trükikunsti leiutamise kui interneti tulekuga. Paljud meist katsetavad seda, vähematel on ette näidata säravaid tulemusi. Kuivõrd tehismõistuse levik meie elu ja äri muudab ning kuidas AI arengust võita?

Järgnevalt võtab advokaadibüroo Rask tehnoloogia valdkonna juht Timo Kullerkupp vaatluse alla AI kasutamise õiguslikud riskid. Tema sõnul ei saa tehisaru kasutavad ettevõtted tihtipeale aru, millised ohud ja tagajärjed võivad sellega kaasneda. Nii võib pelk tehisintellektil põhineva tööriista kasutamine seada ohtu lubaduse kaitsta klientide andmeid või hoida ettevõtte saladusi.

Ja kuigi tehismõistuse loodud koodil puudub autoriõiguslik kaitse, peavad tarkvaraarendajad muude rikkumiste vältimiseks arvestama hulga reeglitega. Lisame siia juurde 1. augustil kehtima hakanud Euroopa Liidu tehisintellekti määruse nõuded. Mis juriidilisi aspekte tähele panna, kui soovid rakendada oma äris tehisintellekti?

Edasi võtab Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang vaatluse alla AI-aktsiad. Nimelt möödus kiibitootjana tuntud Nvidia tänavu juunis tarkvarafirmast Microsoft, saades maailma kõige väärtuslikumaks börsiettevõtteks. Varajastele investoritele muinasjutulist tootlust pakkunud Nvidia äriedu on seotud just tehisintellekti arenguga.

Mullu detsembris Nvidia “rongile hüpanud” Juhan Lang selgitab, millist potentsiaali näeb ta Nvidias, kuidas see erineb klassikalisest haibist ning millised muud tehisaruga seotud börsifirmad võiks investorite radaril püsida.

Muuhulgas arutlus- ja suhtlusvõimalusi pakkuva tunnise lõunapausi järel võtame ette konkreetsete valdkondade kogemuslood tehisaru rakendamisest.

Esimesena avavad tööstusettevõtte Tammer IT-juht Indrek Kink ja tarkvarainsener Silver Reinaas teemat, kuidas muudab AI tootmist. Tammer otsis ligi poolteist aastat, kuidas tehisintellekti oma tegevuses kõige paremini ära kasutada.

Suure hoo said nad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud tehisintellekti rakendamise töötoast, kus probleemide omajad pandi kokku lahendajatega. Intensiivse töö järel sai just Tammer töötoa žüriilt suurima, 50 000eurose arendustoetuse. Tulevikus plaanivad nad võimalikult paljud protsessid asendada tehisaruga.

Seejärel räägib Futuristi UX/UI disainer ja strateeg Andres Kostiv, kuidas kasutada AId disainis. Tehisintellekti areng on tohutult avardanud võimalusi toote või teenuse kasutajate andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning nende najal otsuste tegemiseks. Andmepõhiste tööriistade ja personaliseeritud sisuga pakub tehisaru palju võimalusi ka UX disainis. Ent kas liigne keskendumine andmetele võib varjutada disaini tuuma: empaatia ja otsesuhtluse kasutajatega?

Edasi selgitab DriveX Technologiesi juht Rauno Sigur, kuidas muudab AI autoremonti. Iduettevõte DriveX arendab ise tehisintellektil põhinevat sõiduki inspektsioonitarkvara, mida kasutavad juba ka rahvusvahelised kindlustusettevõtted. Kuidas jõudis DriveX tehisarul baseeruva teenuseni, mismoodi see töötab ning miks on oluline AI-lahendusi oma ettevõtte tegemistes kaasata?

Seejärel on kõigil saalis viibijail haruldane võimalus osaleda Eesti ainsa 100% tehisintellekti teemadele keskendunud taskuhäälingu Podcasti AI Powerment avalikul salvestusel. Seda juhivad tehisaru entusiastid Gerlyn Tiigemäe ja Sandra Reivik. Igal reedel tuuakse kuulajateni tehisaru uudised, populaarseimate ja uute rakenduste ülevaated ning põnevad intervjuud AI-valdkonna eestkõnelejatega. Sestap on just AI praktikute aastakonverents õige koht uue saate salvestamiseks!

Suhtlus- ja sirutuspausi järel tuleb lavale IT-ettevõtte Bilance juht Mihkel Vetemaa. Tehisintellekt asendab mitut tarkvaraarendajat korraga ning parandusi tuleb AI loodud programmi teha väga vähe, kinnitab iga päev Chat GPTd kasutav finantsäpi Bilance looja Mihkel Vetemaa. Kui palju parandusi AI poolt programmeeritavas töös tegema peab, sõltub mõistagi sellest, kui hästi osatakse sisend ette anda. Kuidas on tehisaru muutnud tarkvaraarendust ja mis ootab meid lähiajal?

AI muudab tugevalt aga ka värbamist, väidab idufirma Wisnio juht ja kogenud headhunter Tõnis Arro. Ta räägib konverentsil, et värbamisotsused on kõige olulisemad juhtimisotsused, samas tihtipeale kõige halvemini tehtud ning andmeid ja meetodeid kasutamata. Seetõttu arendas tema iduettevõte tehisintellektil põhineva toote, millest on juhtidel päriselt kasu ning mida kasutavad ka maailma tippfirmad.

Analüüsi, mida ma ise kirjutaks mitu tundi, teeb ta sekunditega, kirjeldab Tõnis Arro AI rolli ühe levinud juhtimisülesande täitmisel. Mis abi on värbamisel tehisarust, millised on siin võimalused ja ohud?

IT-visionäär ja ettevõtja, Tallinna popkunstimuuseumi PoCo loonud Linnar Viik kinnitab, et tehisintellekti tulek on märgiline hetk kunsti ajaloos. Nimelt on just kunst see valdkond ja formaat, mis aitab selgelt mõista tehistaibu võimete piire ja näha, kus temast on kõige rohkem abi. Miks võib tehisintellekti tulekut pidada kõige murrangulisemaks hetkeks kunsti ja loovuse ajaloos?

Konverentsipäeva lõpuosas käsitleme ka AI arendamise rahastamise teemat. Nimelt on Eesti ettevõtetel palju võimalusi leida toetust tehnoloogiaalasteks investeeringuteks, sealhulgas tehisintellekti rakendamiseks. Teisalt on orienteerumine kõikvõimalike meetmete seas keerukas, sest turul on ca 200 rahastusallikat. Kuidas neis orienteeruda ja tehisaru projektidele rahastust leida, seda selgitab AIRE avalike meetmete finantseerimise teenuse juht Reet Pärgmäe.

Päeva lõpetab tehisaru ekspertide ja rakendajate vestlusring. Seda – ja kogu Olümpia hotellis toimuvat AI praktikute aastakonverentsi – modereerivad Äripäeva digiturunduse arendusjuht Keit Alev ja ITuudised.ee juht Indrek Kald.