Riigi IT-maja juht: nõudmised ja ootused kasvavad, vahendeid ja inimesi on väga palju puudu

Avalikus sektoris napib ka n-ö baasrahastust, selgitas ta intervjuus.

Jutt on keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (KeMIT), mille ülesanne on tagada IT töövahendid ja teenused kliimaministeeriumi ning mitmete teiste ministeeriumite haldusala töötajatele ning e-teenused avalikkusele.

Küsisime KeMITi juhilt Marko Arulalt, mis valmistab talle praegu enim muret. “Nõudmised ja ootused IT-teenuste hulgale, kvaliteedile ja turvalisusele ning muutuste elluviimise kiirusele aina kasvavad, kulud kasvavad, kuid vahendeid ja inimesi selleks on väga palju puudu,” vastas ta.

Avalikus sektoris napib Arula sõnul selgelt baasrahastust ning ka ülalhoidu finantseeritakse ühekordsete, lühiajaliste rahaeraldiste kaudu. “See tähendab pidevat aja- ja ressursi kulumist igasuguste toetuste ja taotlustega ning vastava aruandlusega tegelemiseks,” kirjeldas ta.

Lisaks tõi Arula välja lõppematu võitluse infoturbe tagamise ja süsteemide ajakohasena hoidmise nimel, mille alla kuulub ka taakvara tekkimise vältimine ja kõrvaldamine. “Igikestev probleem, et toimivate süsteemide töövõime tagamise kulukus on finantseerimise juures alahinnatud ning oluliselt rohkem tegeletakse arendamisega,” rääkis ta.

Praegu on avalikus sektoris üleminekuaeg uutele infoturbestandarditele. “Oleme juurutamas E-ITSi, kus lähenemine turvalisusele on teistsugune ning nõuab äripoolelt mõistmist, mida tegelikult tuleb kaitsta. Sama kehtib ka ISO27001 rakendamisel,” lisas Marko Arula.

Seoses uue tehnoloogia ja tarkvaraga on KeMITi juhi suurim väljakutse mõistmine, kus ja kuidas rakendada tehisintellekti lahendusi. “Neid on palju, nende rakendamiseks peab olema eelduseid täidetud ja nende kasutamise tegelikku kulu ei ole kuigi lihtne ette välja arvestada,” kinnitas ta.

KeMIT on rakendanud mitmes teenuses pildituvastuslahendusi (nt loomakaamerad, lumikatte tuvastamine jms). Samuti käivad tehisintellektiga osas mitmed pilootprojektid nii äriinfosüsteemides tekstide analüüsimise ja otsimisega seoses ning ka IT sisemiste tegevuste juures, eelkõige infoturbega seonduvalt.

Ja kuigi pilv pole uus tehnoloogia, on väga praktilisest küljest KeMITi juhi Marko Arula sõnul neil palju tegemist olemasolevate lahenduste pilvelahendusteks muutmisega.

Väljakutseks suhetes koostööpartneritega nimetas ta vajadust olla tähelepanelik, et töö looks väärtust. Muudatused peavad olema selgelt põhjendatud, nende eeldused täidetud ning mõelda tuleb kogu IT-teenuse olelusringile, lisas Arula.

“Allhankijatega tuleb loomulikult hoida head konstruktiivset suhet, kuid paraku tuleb siiski olla ka tähelepanelik järelevalvaja, et makstava tasu eest saaks tõestatud väärtust,” lisas KeMITi juht.

Eraldi tõi Marko Arula välja ka oma kõige olulisemad tööülesanded. Esimene neist on konsolideerimine, mille algpõhjus on keskkonnaministeeriumi reorganiseerimine kliimaministeeriumiks. See tõi kaasa olulise muutuse KeMITi tegevusmudelis ehk ülemineku ühe valitsemisala asutuste teenindamiselt kolme valitsemisala asutuste teenindamisele.

Teisena nimetas Arula tööprotsesside efektiivistamist ja automatiseerimist, millest suur osa on töö andmetega ehk teadmine, mis asub kus ja millises olukorras. “Jätkuvad tegevused andmehalduse valdkonnas, liigume suunas, mille sisu on lühidalt “kõik andmed on kõikide teenuste jaoks kättesaadavad”, selgitas KeMITi juht.

Kolmanda olulise tööülesandena nimetas Marko Arula oma juhitava organisatsiooni pakutavate teenuste kulukuse hindamist, et oleks “hästi selge, millele tegelikult kulub raha ja töötajate aeg”.

Riigi IT-maja juhi sõnul on IT-juhi tähendus Eesti organisatsioonides viimastel aastatel muutunud. “IT-juhi töö mõistmisel on ehk olulisim, et tal on täita mitmeid erinevaid rolle. Ärijuhid on hakanud oluliselt paremini mõistma, et tegelikud andmed on tegevuse juures olulised ja infoturve ei ole ainult IT-juhi ülesanne,” rääkis ta.

“Ja siis hakkab tekkima mõistmine, kas IT-juht juhib tehnoloogiat, andmete kasutust ja olemasolu, protsesse, inimesi, projekte,” loetles Marko Arula. “Ilmselt on see asutuseti erinev,” lisas keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse juht.