Datainimeste suursündmus | Suurandmete konverentsil taas hulk nimekaid esinejaid

Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses toimuv andmeäri aasta tippsündmus keskendub päevakajalistele teemadele ja olulisimatele väljakutsele valdkonnas. Kuulamiseks ja kaasa mõtlemiseks pakutakse mitut kogemuslugu, samuti võimaldab konverents esinejatelt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida.

Konverentsi avaettekande peab TalTechi Targa Linna Tippkeskuse juht Ralf-Martin Soe. Eesti ja Soome ülikoolide loodud keskuse eesmärgiks on muuta linnakeskkond paremaks, milleks katsetatakse uut teaduspõhist tehnoloogiat nii Eestis kui ka väljaspool.

"Tippkeskus on õppinud, et andmefookus eesmärgina pole kõige tähtsam, oluline on osata linnakeskkonna probleeme lahendada uue tehnoloogiaga, kus andmed on järjest olulisemal kohal," kinnitab Soe.

Teisisõnu peituvad lahendused sageli andmetes, mida tuleb koguda, leida, struktureerida, töödelda jne. Kuigi tippkeskuse algne ambitsioon oli arendada avatud andmeplatvormi – mille Helsingi linn on ka kasutusele võtnud –, on nüüdseks nende fookus muutunud. Keskuse juht Ralf-Martin Soe avab ka selle muudatuse põhjust.

Seejärel esitab Olympic Entertainment Groupi jurist ja andmekaitsespetsialist Markus Malm olulisi tähelepanekuid suurandmete kaitsest. Andmekaitse teema on tänu Euroopa Liidus 2018 kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ettevõtete jaoks üha olulisem.

Ka suurandmete kaitse allub osaliselt GDPRi regulatsioonile. Tööl igapäevaselt andmekaitsega seonduvaid küsimusi lahendav Malm selgitabki, millega tuleb arvestada suur(isiku)andmete töötlemisel.

Järgmise esineja, eesti keele instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhi Kadri Vare sõnul on keeletehnoloogia teinud läbi tohutu arenguhüppe, mis on märkimisväärselt avardanud selle rakendamise võimalusi.

"Masintõlke kvaliteet on juba nii kõrge, et süsteem, mille üle varem nalja sai heita, on nüüd muutunud loomulikuks tööriistaks nii äris kui isiklikus suhtluses. Kõnetuvastuse edusammud lubavad ettevõtetel automatiseerida klienditeenindust ja dokumentide transkribeerimist täpsusega, mis kunagi oli kättesaamatu. Kõnesünteesi loomulikkus avab uksi kliendisuhete ja digitaalse meelelahutuse isikupärastamiseks, vähendades nõudlust inimressursi järele," loetleb ta.

Keeletehnoloogia integreerimisega äriprotsessidesse saab Kadri Vare kinnitusel muuta töövooge kiiremaks ja tõhusamaks. Suurte keelemudelite, nagu GPT-4, tulek viib aga keeletehnoloogia võimekuse täiesti uuele tasemele.

20minutilise tee- ja kohvipausi järel astuvad lavale statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu ja analüütik Liina Kuusik, kelle teemaks on registriandmed palgastatistikas. Nimelt on küsitluste asemel registriandmete kasutamine statistika tegemisel järjest rohkem kõneaineks nii Eestis kui mujal Euroopas. Ettekandest selgub, kui kaugel on Eesti registriandmete kasutamisega palga- ja tööturustatistikas. Samuti vaatame, millised on olnud suuremad õnnestumised ja väljakutsed ning mis kasu saab sellest ühiskond tervikuna.

Erasektorile otseseid ärivõimalusi pakkuvat nõusolekuteenust tutvustab riigi infosüsteemi ameti andmevahetuse osakonna juht Riho Kerge. Avaliku sektori andmete ökosüsteem Eestis liigub riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) keskkonnast andmete teabevärava suunas. Olulisteks märksõnadeks on siin levitus ja taaskasutus ning sellega seotud tööriistade seas on tähtsal kohal nii andmejälgija kui ka nõusolekuteenus.

"Eelkõige on nõusolekuteenus võimalus erasektorile kasutada riigi andmeid kodaniku nõusoleku alusel. See mugavusteenus pakub kõige rohkem otseseid ärivõimalusi ettevõtetele, kuna selle abil saab inimene lubada enda isikuandmete edastamise firmadele, kelle äriks on isikuandmetel põhinevad uudsed ja isikustatud teenused," selgitab Kerge oma ettekande teemat.

Järgmisena esitab "Rakett 69" saatejuhina tuntust kogunud Metroserdi juhatuse esimees Aigar Vaigu intrigeeriva küsimuse: kes maksab selle eest, mida ei juhtunud? Nimelt on riigid, kus usaldus kodanike vahel on kõrge, uuringute kohaselt edukamad ja jõukamad. Kuid kust tekib usaldus? Ka otsustamises on usaldusel oluline roll – usaldusel andmete tõlgendamise ja nende päritolu vastu.

"Aina enam on meil vaja luua ja hallata protsesse, mis genereerivad usaldust andmete vastu. Seetõttu keskendume tihti andmete säilitamisele ja edastamisele, aeg-ajalt ka nende töötlemisele – aga kuidas tagada, et ka andmete tekkimine ja tõlgendamine oleks usaldusväärne," avab Vaigu oma esinemise põhiküsimust.

Metrosert just nendele küsimustele igapäevaselt vastust otsibki ehk kuidas olla kindel andmete ja andmete tõlgendamise kvaliteedis. MKMi alla kuuluv Metrosert on avalikes huvides tegutsev teaduspõhine ettevõte, mille juht Aigar Vaigu avab suurandmete konverentsil seoseid andmete, kvaliteedi ja usalduse vahel.

Andmepõhises maailmas jääb inimesele pahatihti passiivse andme(kaitse)subjekti roll. Digitaalselt mugavama ja turvalisema elu eest tasume sageli privaatsuse ja individuaalse otsustusvabaduse arvelt, mis aga pole kindlasti ainuvõimalik ega hädavajalik.

ASi Cybernetica teadur Tanel Mällo väidab, et vajame individuaalset andmekontot, ning selgitab kuulajaile selle kontseptsiooni. Vajaliku "digitaalse intelligentsuse" ning jätkusuutlikuma digikeskkonna kujunemist toetab tema sõnul vahetum vastutus oma isikuandmete eest.

Mällo räägibki, kuidas isiklik andmekonto aitaks inimesel – näiteks tehisintellekti abil – võrdse osapoolena oma andmeid puudutavates protsessides osaleda ning mis kasu sellest üksikisikute ja ühiskonnana saaksime.

Järgnev lõunapaus annab võimaluse nii keha kinnitada kui ka teiste osalejatega suhelda. ITuudised.ee kogemus erinevate IKT-teemaliste konverentside korraldamisel näitab, et selliste ürituste suuremaid boonuseid on just vahetu suhtluse võimalus kolleegide, partnerite ja konkurentidega.

Pärastlõunase sessiooni avab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ehk ITLi poolt hiljuti moodustatud andmete töögrupi juht Märt Ridala. Töögrupi eesmärk on edendada andmetel põhinevat juhtimist. Selleks on Ridala sõnul ühest küljest vaja tehnoloogiat – näiteks andmeaitu –, kuid veelgi olulisem on kultuuri muutmine organisatsioonides.

Eestis on andmesüsteemide kasutamine ja arendus läinud tema kinnitusel käima aeglasemalt kui näiteks Põhjamaades. ITLi uus töögrupp kaardistab valdkonna arengut pidurdavad pudelikaelad ning annab nõu andmete kasutamiseks juhtimises, seda Märt Ridala tutvustabki.

Järgnevad nõuanded andmepõhise tootmisliiniga alustamiseks, mida jagab KPMG Baltics OÜ juhtiv andmeteadlane Raul Nugis. Suurte andmehulkadega puutub organisatsioon tema sõnul kokku kolmel moel: 1) olles kasvanud piisavalt suureks ja mitmekülgseks, et tavapärane planeerimine ja raporteerimine on muutumas ressursikulukaks protsessiks, mis hõlmab palju andmeid ja andmeallikaid, 2) ärimudel põhineb üha enam andmetel ja organisatsioon loob nn andmetooteid sise- või välistarbimiseks, 3) uus tehnoloogia on muutnud organisatsiooni teadmust andmeteks.

Viimane on ühtlasi nii võimaluseks kui ka ohuks jääda arengutsüklis teistest maha. "Lihtsaks ja vähekoormavaks esimeseks sammuks organisatsioon andmepõhiseks muutmisel on andmerohke(ma)te protsesside üleviimine andmepõhisele tootmisliinile (data pipeline)," selgitab Nugis. Ühtlasi avab ta selleks vajaminevaid samme, näitab optimaalseid kulusid ja tutvustab turul olevad valikuvõimalusi.

Ettekandja Raul Nugis on juhtiv andmeteadlane KPMG Tallinna andmeteaduse kompetentsikeskuses Lighthouse. Ta vastutab andmeanalüüsi eest ettevõtte-siseselt, samuti andmepõhiste teenuste osutamise eest klientidele.

Andmepõhise aruandluse tulevikuvaadet ettevõtja jaoks kirjeldavad seejärel IT-firmat Tietoevry esindav Margus Tammeraja ja MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo. Nimelt analüüsiti majandusministeeriumi tellitud ja Tietoevry läbi viidud projekti käigus tänavu ettevõtjate hetkeseisu andmepõhise aruandluse ja X-tee kasutamisel.

Selgus, et ettevõtjad ei kasuta andmepõhist aruandlust, X-tee või veebiteenuste kaudu andmete esitamine on vähe arenenud. Mis kasu annab osapooltele andmete automatiseeritud esitamine? Mida riik võiks andmepõhise aruandlusega saavutada? Kuidas erasektor saab seeläbi teha paremaid äriotsuseid? Just neid küsimusi Tammeraja ja Heinsoo laval avavadki.

Järgnev pooletunnine suhtluspaus võimaldab haarata kohvi- või teetassi ning mõne snäki ja teiste konverentsil osalejatega hetketeemadel sundimatult mõtteid vahetada.

Baltimaade suurima ja kiiremini kasvava ärilinnaku Ülemiste City edu võti on aastaid olnud teadlik andmepõhise ökosüsteemi kujundamine. Andmetele tuginedes liigub Ülemiste City üha kaalukamate ning majanduslikku mõju omavate strateegiliste eesmärkide suunas, tehes koostööd teadusarendusega ning luues lisaväärtust kogukonnale.

Kogu linnaku andmed on oluline väärtus ka klientidele ja teenusepakkujatele oma äritegevuse efektiivsemaks planeerimiseks. Näiteks lansseeriti hiljuti teenus Green City – tööriist, mis aitab ärilinnaku ettevõtetel koguda, visualiseerida ning analüüsida oma tarbimisandmeid ning neist tulenevalt tekkivat jalajälge.

Mainor Ülemiste juht Ursel Velve selgitab, kuidas ja milleks ärilinnaku arendaja andmeid kogub ning mis kasu toob see neile ja laiemalt kogukonnale.

Veel ühe kogemusloona pakume kuulata andmeteaduse, ärianalüütika ja masinõppe ettevõtte Intelex Insight koostööd Rimi Balticuga. Intelex Insight ehitas Rimile klientide tagasiside analüüsilahenduse, mis võimaldab teha tehisintellekti abil adekvaatseid tõenäosuslikke otsuseid kõigis kolmes Balti riigis. Kuidas selleni jõuti ja mis on tulemused, räägib Intelex Insighti tegevjuht Kaur Kivirähk.

Pika ja sisuka konverentsipäeva lõpetab EASi-Kredexi rakendusuuringute programmi tutvustus – kuidas rakendada masinõpet ja tehisintellekti ning mis tuge pakub selleks riik.

Mullune suurandmete konverents tõi Tallinnas kokku sadakond inimest, kellele valdkonna võtmeisikud selgitasid nii andmeäri põhiküsimusi kui kasvuvõimalusi.

Lisainfo ja registreerumine: