Küsitleme Eesti ettevõtteid ja asutusi küberrünnete teemal, kogumaks ja jagamaks teavet, kuidas võib rünnakute ohvriks langeda ning mida ses olukorras teha.
- Pilt on illustratiivne. Foto: Robinraj Premchand / Pixabay
Küsitlus on mõeldud ettevõtetes-asutustes IT-küsimuste ja küberturbe eest vastutavatele isikutele.
Küberintsident on olukord, kus rikutakse organisatsiooni, asutuse või üksikisiku infosüsteemi ja/või selles oleva teabe konfidentsiaalsust, terviklust ja käideldavust. Küberintsidendid on ka olukorrad, kus kasutatakse omavoliliselt kellegi teise infosüsteemi või häiritakse tahtlikult selle toimivust.
Mullu puutus küberrünnakute või muude küberturbe ohuolukordadega kokku 55% Eesti ettevõtetest, sealhulgas 41% ühe korra ja 14% korduvalt, selgus
värskest uuringust. Kõige levinumad ohud olid petu- või õngitsuskirjad, otsest kahju tekitavad viirused ja pahavara ning robotvõrgustikega seotud ohuolukorrad. Samas oli eelmisel aastal võrreldes varasemaga enam ettevõtteid, mis puutusid kokku teenustõkestusrünnakutega (DDoS) ning sagedamini esines ka andmelekkejuhtumeid.
Küberturvalisus on teemaks ka 16. mail Tallinnas toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil:
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.