Puuraukudega maaküte on hea lahendus nii renoveeritavale korterelamule, mõisale kui ka kirikule

„Enamasti ollakse kursis maakütte efektiivsusega, kuid peljatakse, et puurauke ei saa olemasolevatele hoonetele lisada. Tegelikkuses on puuraukudega maakütet võimalik lisada peaaegu igale kütet vajavale majale,” ütleb maasoojuspumpade täislahenduse pakkuja Eesti Puurkaev OÜ juhataja Tarmo Eerik.

Tema sõnul tasub kindlasti küsida küttesüsteemi uuendamist planeerides pakkumist ka maaküttele, eriti KredExi korteriühistute rekonstrueerimistoetuse abil. „Oleme valmis tulema ühistute koosolekutele arutama maakütte versus teiste kütteliikide võimalusi ning eeliseid. Oluline on, et inimesed mõtleksid laiemalt ega arvaks ekslikult, et puuraukudega maaküte vist ei mahu nende hoovile või omavalitsus ei luba seda rajada. Vastupidi – meie kogemustele tuginedes ja tulevikule mõeldes on tegemist alternatiivse ja väga tõhusa lahendusega eelmisest sajandist pärit küttesüsteemide asemele.”

Eesti Puurkaev on rajanud maaküttelahendusi nii era- ja kortermajadele, koolidele, sanatooriumitele, vanadekodudele, logistikakeskustele, kontorihoonetele kui ka tööstustele. Selleks on rajatud puuraukusid parklatesse, hoovidesse, hoonete vahetusse lähedusse ning uute majade puhul isegi hoonete alla.

Vertikaalselt paigaldatava puuraukudega maakütte eelis on, et see ei vaja nii palju ruumi kui horisontaallahendus ning selle rajamisel pole nii palju segavaid faktoreid, millega peaks arvestama. Näiteks sai ettevõte äsja ehitusloa kirikule kütte paigaldamiseks – puuraugud tehakse kiriku hoovi taha kirikla maale. Samuti ollakse leidnud lahendusi mõisatele. Reeglina on nii, et kui tohib ehitada maja, siis tohib rajada ka maakütte, sest küte on hoone oluline osa.

Võrreldes elektri- või õliküttega kergitab nende asendamine maaküttega oluliselt hoone energiaklassi. Seega on plusse mitu: ühelt poolt küttekulude kokkuhoid, teisalt saab hoone pärast rekonstrueerimist kõrgema energiaklassi, mis tõstab objekti väärtust. Eeriku sõnul on neil näiteid, kuidas maja küttekulud kukkusid õliküttelt maaküttele üleminekul viis korda. Samas on teada, et gaasihind on kõikuv ning kerkib kohe, kui külm talv Euroopasse kohale jõuab. „Elektriga kütjatele võib aga öelda, et maaküte teeb ühest elektrikilovatist 4–5 kilovatti soojusenergiat. Ehk kui spekuleerida, et elektrihind on samuti pidevas liikumises, siis selle kerkimine maakütte hinda kindlasti nii palju ei mõjuta,” nendib ta.

Eesti Puurkaev pakub terviklahendust alates konsultatsioonist, projekti koostamisest ning dokumentide kooskõlastamisest kuni seadmete tarnimise, paigaldamise, hoolduse ja garantiini.

“Kogu hooldus toimub tehnoruumis – vaatame üle soojuspumpade seadistused ning testime torustikke ja rõhuandureid, et midagi ei lekiks. Valesti seadistatud küttesüsteemi tõhusus on suure tõenäosusega kehvem ning seetõttu on selle regulaarne kontrollimine ning tehnilise toe pakkumine äärmiselt oluline,” selgitab Eerik.

Eesti Puurkaev kasutab maasoojuspuuraukude puurimisel Saksa firma Rotomax topeltrpöördpeaga puurmasinaid. „Meie puurmasinad ja tehnoloogia on valitud spetsiaalselt maasoojuspuuraukude rajamiseks. Topeltpöördpea võimaldab manteldada ja puurida samaaegselt. Manteltoru eesmärk on isoleerida erinevad veekihid ja tagada pehmete pinnaste püsivus puuraugu ülemises osas, et see kokku ei variseks,” selgitab Eerik. „Tegemist on turvalise ja väga tõhusa lahendusega.”

Topeltpöördpeaga puurimisel võetakse manteltoru pärast maaküttetoru paigaldamist ja puuraugu tamponeerimist välja. Kui manteltoru maasse jääks, peaks seaduse järgi tegema manteltorutaguse tsementatsiooni ehk manteltoru ja pinnasevahelise osa tsemendiga kinni valama, et vältida erinevate veekihtide segunemist ja pinnasevee sattumist puurauku. See tähendab aga lisaraha ja -aega. Nii on Eeriku sõnul lihtsam ja ohutum manteltoru eemaldamine maasoojuspuuraugust, mis välistab võimaluse, et põhjavesi ja pinnasevesi võiksid seguneda.

Maakütte eesmärk on saada maa seest kätte soojusenergia, millega köetakse soojuspumba abil maja ja tarbevett. Soojusenergia soojendab puuraukudesse paigaldatavas torustikus ringlevat vedelikku, mis suunatakse soojuspumpa. Puurimissügavus võib sõltuvalt geoloogiast ulatuda isegi paarisaja meetrini ja kuna sügavamal on soojem, on puuraukude efektiivsus tavalisest horisontaalsest maaküttest kõrgem. Samuti on puuraukudest saadav soojusenergia stabiilsem ega sõltu ilmastikust.

Eerik nendib, et müüdiks võib aga pidada väidet, et üks meeter puurimist võrdub ühe köetava ruutmeetriga. „See ei vasta tõele, sest objektid, nende energiatõhusus, energiavajadus ja sealsed pinnasekihid on erinevad. Kindlasti ei ole alati nii, et mida sügavamale puurida, seda parem, vaid kõik oleneb pinnasest: kuiv savipinnas ei ole näiteks nii energiatõhus kui märg liiva- või paekivipinnas. Aga Eestis on need kihid väga täpselt teada ning juba enne puurimist saab välja arvutada, kui sügavaid auke vaja on. Üldiselt on Eestis maakütte jaoks väga soodne pinnas.”

Nagu öeldud, saab puurauke rajada hoonete kõrvale ja alla. Asukoha valiku põhikriteerium on, et puurauk peab olema kinnistu piirist vähemalt viis meetrit ning aukude omavaheline kaugus ei tohi olla alla 10 meetri, vastasel juhul võivad puuraugud hakata üksteist mõjutama. Ühe puuraugu läbimõõt on keskmiselt 15 cm. Kaugus majast oleneb tehnikast, millega auke puuritakse. Kuna puuraugud ei erita külma ega kuuma, ei mõjuta need ka kuidagi keskkonda. Tipptasemel tehnoloogia teostab töö vaikselt, loodust lõhkumata ja reostamata.

Nutikalt on soojuspuuraukude puhul lahendatud lisaks küttele ka jahutussüsteem, mis asendab edukalt konditsioneeri, töötades vaikselt ja mürata. Lisaks saab maasoojuspumba abil toota kuni 65kraadist tarbevett. „Puuaukudest saadav jahutus on suurema kasuteguriga kui puhtalt elektril töötavad konditsioneerid. Sisuliselt saab tänu maaküttele jahutada maja null kuluga,” kiidab Eerik. Eesti Puurkaev on kümne tegutsemisaasta jooksul paigaldanud sadu maaküttelahendusi ning teinud soojaks tuhandete klientide elu- ja tööruumid.