AKI peab vajalikuks selgitada, et nn õigustatud huvi alusel ei tohi töödelda eriliigilisi isikuandmeid, sh terviseandmeid. Seega saab terviseandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla seadusest tulenev alus või inimese nõusolek.
Seadus näeb ette erijuhtudel tööandja kohustuse nõuda enne töötaja tööle asumist tervisetõendi esitamist, kuid selline kohustus kehtib vaid teatud valdkondades, nt toidukäitlemine, tervishoid, loomapidamine (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 13).
Seni läbiviidud õigusliku analüüsi alusel ei ole valitsusel tõenäoliselt võimalik ka eriolukorra raames sellist töötajate terviseandmete töötlemise õigust tööandjatele luua.
Samas tuleb praegu silmas pidada, et terviseameti otsusel piiratakse koroonaviiruse testide läbiviimist ning tasu eest saavad teste teha vaid ilma haigussümptomiteta inimesed. Seega on praktiline võimalus inimeste testimiseks mistahes alusel väga piiratud.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et nii tööandjad kui töötajad lähtuvad enda, teiste ja kogu ühiskonna tervist ja heaolu silmas pidades põhimõttest, et töötaja annab tööandjale vabatahtlikult infot oma tervise kohta ulatuses, mis võimaldab tööandjal korraldada võimalikult ohutu töökorraldus.
Märksõnadeks on nagu andmekaitse puhul ikka: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, kinnitas inspektsioon pressiteates.
Seotud lood
Uut äri alustades keskendutakse sageli tootele, teenusele või turundusplaanile, kuid üha enam digitaliseeruvas maailmas on üheks kõige olulisemaks väärtuseks sinu brändi identiteedis kujunemas domeen. Miks on seda vaja, kuidas seda valida ja millistele trendidele peaksid aastal 2025 tähelepanu pöörama? Tuginedes nii Eestist kui ka raja tagant saadud kogemustele panime sulle kokku ülevaate, mis peaks aitama sul domeenidega seotud maailmas hõlpsamini orienteeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele