Martin Villig tutvustab IT-ettevõtja vaadet informaatika õppimisele

Täna hinnatakse Tallinnas Solarise keskuses kinos Artis toimuval seminaril septembris startinud gümnaasiumi informaatikaõppe programmi esimesi tulemusi. Kooliõpilased esitlevad programmi raames välja töötatud digilahendusi ja analüüsitakse õppekava vastavust IT-ettevõtjate vajadustele. Villig esineb kell 12. Ürituse otseülekannet on võimalik jälgida SIIN.

Tänavu alustas gümnaasiumiastme informaatika valikkursuste programmi 30 Eesti kooli. Programmi eesmärk on viia koolide IT-õpe vastavusse tööturu vajadustega ja tõsta reaalsete IT-arendusprojektide välja töötamise käigus gümnaasiumilõpetajate IT-oskuste taset.

Seminaril esitlevad projekti esimesi tulemusi Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Tallinna Ehituskooli meeskonnad, kes tutvustavad digilahenduste arendusprojekte. Näiteid õpilaste arendusprojektidest: maja välisseinte värvija, mixed reality mäng rebaste tutvustamiseks koolieluga, soodsate ehitusmaterjalide otsija, klaviatuuripuhastaja.

IT-ettevõtjate ootusi koolide informaatikaõppele selgitavad Martin Villig (Bolt), Toomas Tuul (StratLab), Ede Schank-Tamkivi (Eesti 2.0, Hüppelaud), Mirell Merirand (SA Hariduskiirendi), Mart Laanpere (TLÜ) jt.

Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programmijuhi Kristi Salumi sõnul näitavad uuringud, et paljudes Eesti koolides seni pakutav informaatikaõpe ei vasta tänase tööturu vajadustele ning mõnel juhul on gümnasistide kokkupuude informaatikaga isegi väiksem kui põhikooliõpilastel.

"IT-oskusi läheb tarvis pea igal erialal ja kuigi üldhariduskoolide õppekavas puudub kohustuslik informaatikaõpe, peaksid õpilased omandama gümnaasiumis arusaamise IT-sektori mitmekesisusest," märkis ta.

Informaatika valikkursuste eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada IT-oskusi oma huvidest lähtuvalt ning rakendada neid praktikas. Programmi keskne osa on õppeaasta jooksul rühmatööna sündiv arendusprojekt, mille käigus loovad õpilased mõnele elulisele probleemile lahendust pakkuva tarkvara või riistvara prototüübi.

Ülesandeks võib olla näiteks nutitelefoni- või veebirakenduse, liitreaalsuse või nutikodu lahenduse loomine. Arendusprojektiga tegeleb 4-6 õpilasest koosnev rühm, kus igal liikmel on oma roll kas programmeerija, disaineri, analüütiku, testija või projektijuhina. Soovi korral on koolidel võimalik pakkuda õpilastele ka üksikuid valikkursusi.

ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond. HITSA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.