Seppänen: Huaweid keelav Eesti on sattunud kaubandussõja malenupuks

Kuna USA-l on kaubandussõda vaja teha ka teiste riikide kulul, peab leidma hea narratiivi ehk jutupunktid teiste riikide motiveerimiseks, kuna teistele - nagu näiteks Eestile - on kaubandussõjas osalemisest ainult kahju, selgitas ta.

Sel esmaspäeval Aktuaalses Kaameras ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov, et Eesti jaoks on tegemist julgeoleku küsimusega, mitte kaubandussõjaga.

"Ma arvan, et see on usalduse küsimus. Kas on olemas piisavalt usaldust selle tootja suhtes, kellelt on vastav tehnoloogia olemas. Väga suured riigid, näiteks Saksamaa või Suurbritannia, suudavad ise seda kontrollida, Eesti ei suuda kontrollida kõike seda koodi, tehnoloogiat kogu aeg ja pidevalt, sest sul võib olla kõik perfektne, aga kui tuleb uus update, on kõik teistmoodi ja sa pead selle uuesti tegema," selgitas Sakkov ETVs.

Peaminister Jüri Ratas leppis eile avalduses USA asepresidendi Mike Pence´iga kokku Eesti ja USA ühise lähenemise 5G ehk viienda põlvkonna mobiilsidestandardi võrkude turvalisusele.

"Kinnitame, et lähtume 5G-võrkude arendamisel ühistest põhimõtetest. Eestile on digiriigina uute tehnoloogiate usaldusväärsus esmatähtis küsimus ning USA on julgeolekuvallas meie jaoks tähtsaim liitlane," ütles peaminister Ratas. "Ühendriikidega kokku lepitud avaldus andis tugeva signaali, et Eesti mõistab 5G-võrkude arendamisel turvalisust liitlastega sarnaselt," lisas ta.

Samasuguse kokkuleppe sõlmis septembris USAga ka Poola. Asepresident Mike Pence´i kabinetiülem Marc Short ütles teadet kommenteerides siis uudisteagentuurile Associated Press, et Hiina kommunistlik partei ei tohi saada võimalust 5G võrguseadmeid tootva Huawei kaudu luureandmete kogumiseks.

Sami Seppänen viitas juttudele tagaustest ja kaugjuhitavatest võrkudest, mida saab meelevaldselt kas töövõimetuks teha või panna saatma andmeid kust iganes kuhu iganes, ilma et võrku opereeriv osapool aru saaks.

"Telekommunikatsiooniinseneri prillide läbi vaadates fantaasia sõidab isegi füüsikaseadustest kaarega üle, tehnoloogia ja tarkavara teadaolevatest võimalustest rääkimata," kinnitas Seppänen. "Kuna väited on nii absurdsed, ühtegi tõestust loomulikult ei ole, aga faktide puudus ei häiri jutustamist," lisas Elisa juht.

Üks absurdsemaid näiteid on Seppäneni sõnul see, et üks ja sama seade võib muutuda riigipiiri ületades turvalisest ohtlikuks. "Kui Huawei tugijaam on Inglismaal või Saksamaal, siis on see turvaline, sest neil on uurimiseks ressursse. Ent kui sama tugijaam tuleb Eestisse, on see risk. Miks, ma ei mõista," rääkis Seppänen.

Inglismaal, mis on üks NATO tuumikriike ja üks nendest, kellel on oma tuumarelv, ehitatakse praegu 5G võrku Huawei seadmetega ja sellepärast, et nad on leidnud selle turvalise olevat, märkis Seppänen.

Saksamaal võeti sama seisukoht, kuna Saksa riiklik regulaator ei ole leidnud põhjust eristada võrguseadmede tarnijaid turvalisuse vaatenurgast, lisas ta.

Hiina tehnika muutub teel Saksamaalt Eestisse ebaturvaliseks

"Eesti välisluureamet on nõus Inglismaa ja Saksa nägemusega, kuna ütles sellel nädalal, et ka Huawei seadmed on turvalised Inglismaal ja Saksamaal. Aga need samad seadmed koos sama tarkvaraga muutuvad ühiskonnale ja inimesele ohtlikuks, kui nad tuuakse Eestisse. Mina ei mõista – kas teie mõistate," küsis Seppänen.

"Paneme Hiinale pähe ja mitte vähe. Vaene Hiina. Milleks alustada Eestil kaubandussõda Hiina vastu? Kas see aitab meie majandust, kas see annab midagi juurde," küsis Seppänen. Hiinal on diktatuuri tunnused ja seal on probleeme inimõigustega, lisas Elisa juht.

Eesti riik on tema sõnul sekkumas kõne- ja internetiteenuseid pakkuvate ettevõtete tehnoloogiavalikutesse nii, et lõpptulemusena võib olla 1-2 võrguseadmete tarnija käes olev turg.

"Kas selline sekkumine võib pikas perspektiivis mõjutada kogu ühiskonda? Kas teenuste hindade kahekordistumine ja teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse langus võiks olla kogu ühiskonda mõjutav asi," küsis Seppänen.

Seppänen viitas Euroopa riikidele, kes lubavad Huaweil oma turul tegutseda, sealhulgas ehitada 4G- ja 5G-võrke, tuues näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Hollandi, Hispaania jt. Lisaks veel kümned riigid kas ootavad 5G sageduste jagamist või pole Hiina tarnijail õnnestunud konkursse võita. "Aga ükski nendest riikidest pole keelanud Hiinast päris tarnijate tehnoloogiat kasutada," märkis ta.

Kas selline pilt võib olla Eesti kodaniku ja tarbija huvides, küsis Seppänen.

Samas märkis ta, et Elisat pole Eesti riigi julgeokekut tagavate organite poolt kaasatud protsessi, mis käsitleb Huawei toodete lubamist ning mittelubamist Eesti turule. Koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on ses osas olnud väga hea, lisas Seppänen.

Kas arvate, et kui riik annab nüüd telekommunikatsiooniseadmete puhul USA-le õiguse otsustada, kes, mida ja kuidas investeerib – kas siis USA nälg kasutada Eestit malenupuna Hiina vastu lõpeb, küsis Seppänen.

Vastupidi – kui korra oled nõrk, oled seda igavesti. Ehk minu sõnum teile on, et see, mis tahetakse teha telekommunikatsiooniseadmete turul, on ainult algus, kinnitas Elisa juht. Kas teie tahate, et kõik riistvara ja tarkvara, mida tahate soetada, tuleb enne heakskiita julgeolekuorganite poolt, sõnas Sami Seppänen IKT aastakonverentsil.

Eilsel konverentsil nõustus Telia tehnoloogiajuht Andre Visse enamiku Sami Seppäneni seisukohtadega.

Elisa on Eestis suurim Huawei võrguseadmete kasutaja, ka Telial on fikssidevõrgus Huawei seadmeid, vaid Tele2 neid ei kasuta.

Seppäneni kinnitusel oli mobiilside varasemate põlvkondade puhul nii, et 2G võrk võis operaatoril olla näiteks Nokialt, 3G Ericssonilt ja 4G Huaweilt, ent 5G tehakse suuresti 4G peale. Seejuures on Elisa 4G-võrk Eestis rajatud just Huawei baasil.