TEHIKu direktor: IT-juht arendab kogu valdkonda

Eesti mõjukaima IT-juhi tiitli saaja kuulutatakse välja ja nominente tunnustatakse 22. mail IT- juhtimise aastakonverentsil.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus on IKT kompetentsikeskus tervise-, sotsiaalkaitse ja töövaldkonnas sotsiaalministeeriumi haldusalas. Selle asutuse juhina on minu ülesanne koos meeskonnaga pakkuda erinevaid IKT-teenuseid, mida on kokku üle saja. Lisaks veel ligikaudu 40 andmekogu, millest suuremad ja keerukamad on näiteks tervise infosüsteem, sotsiaalkaitse infosüsteem ja loodav tööelu infosüsteem.

Kui võrrelda IKT-teenuseid kogu sotsiaalministeeriumi valitsemisala äriteenuste arvuga, võib öelda, et sõltuvus IKT-teenustest on väga suur. Seega meie valitsemisalas ei piirdu IT-juhi roll kindlasti ainult sellega, et IT-valdkond efektiivselt tööle panna, vaid IT-juht peab kaasa mõtlema kogu valdkonna arengule tervikuna.

Nii praeguste kui ka varasemate töökogumustele tuginedes arvan, et edukate IKT-lahenduste puhul on oluline, et IT-meeskonnal oleks vähemasti sama hea arusaam ärist kui äriomanikul, kes teenust tellib.

Püüan oma meeskonnas luua mõtteviisi, et kui me ei suuda oma asutusega pakkuda head kvaliteeti, siis meid n-ö lavale ei oodata. Kõige parem tulemus tehtud tööst on see, kui keegi sinu tegevustest midagi ei räägi, sest siis teenus toimib nähtamatult, täidab oma eesmärki ja teenuse saaja on rahul.

Infotehnoloogia tegevusvaldkonnas tuleb üldjuhul tänastest probleemidest õppida ülehomsete, paremate lahenduste saamiseks. Piiranguid, nimetagem nendeks ka ebaõnnestumisi, ei ole vaja karta, kuid neid ei tohi eirata. Piiranguid peab juht oskama ära kasutada selleks, et luua nendest võimalused.

Ka infotehnoloogia valdkonnas on vajalikud juhi tavapärased oskused nagu strateegiate planeerimine, suure taustapildi nägemine, detailidesse takerdunud probleemide minimeerimine, inimeste motiveerimine meeskonnatööks, etteheidete asemel ettepanekute tegemine jm.

Mulle meeldib anda oma asutuse töötajatele seda meie-tunnet, eriti just heade tulemuste ja suurte võitude puhul. Samas olen juhina aga valmis võtma vastutust kui midagi ebaõnnestub. TEHIKus olen õppinud olema ka heas mõttes "tööriist" oma inimestele. Kui vaja, siis teen ka taustaööd ja süvenen detailidesse.

Usun, et süsteemsus ja järjekindlus viib inimese soovitud tulemuseni. Saan aru, et juhina pean eestvedamist organisatsioonis hoidma kõrgel tasemel. Pingutama ka siis, kui keegi kõrvalt nõuab või nõuda oskab. Raskeid lahendusi peab kindlalt proovima, sest kui ei proovi, siis ei õnnestu kindlasti.

Hoiak, et valin kõik asjad lõpuni ära teha ja selles osas võib minu peale loota, käib minuga iga päeva kaasas. Olles nomineeritute seas, olen siiralt tänulik, et minu oskust anda endast oma tegemistes parim on ka teiste poolt hinnatud.

Eduka koostöö võti on vastastikune lugupidamine, usaldus ja vastutustunne. Mõnikord, kui teemad on teravad ja eriarvamusi on palju, siis kiputakse unustama, et tegelikult istub minu vastas inimene kõikide oma kogemuste ja oskustega ja koos tegutsedes on alati eesmärk paremini saavutatav, kui selleni üksi rühkides.

Usun, et minu inimesed teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad. Väga oluline on siinjuures õigete väärtuste kujundamine organisatsioonis, inimeste käitumine ja hoiakud. Mulle väga meeldib Patrin Lencioni sõnastatu: "Mitte finantsid ega strateegia ega ka tehnoloogia. See on meeskonnatöö, mis on ja jääb peamiseks konkurentsieeliseks, sest see on nii võimas ja samal ajal nii harvaesinev".

Oma töödes olen edu kogenud just seal, kus on olnud tugev meeskond. See on viinud heade tulemusteni. Tasakaalustatud tulemuskaardid ei asenda hea rollijaotusega meeskonda, need vaid täiendavad teineteist.

Arvan, et riigisektoris peavad kõik riigiasutused moodustama koostoimiva terviku. Tugi ja nõu koostööpartneritelt on sama tähtis kui selle pakkumine nendele.

TEHIK on väga noor asutus ja kogu algus ise oligi tervenisti väga kriitiline. Kuidas saada aru meie asutuse ülesannete olulisusest, kuidas panna inimesed koos töötama või kuidas ühildada erinevaid töökultuure. Kuidas tekitada inimestes kindlustustunne või kuidas hoida neid motiveeritutena ning kuidas mitte kuritarvitada nende usaldusekrediiti, mille nad mulle asutust juhtima asudes andsid.

Kriisid on asutuse ja mitte ainult TEHIKu loomulik osa. Oluline on omada meeskonda, kes suudab lahendada kriisid. Ei tahagi tõsta esile ühtegi kriisi, sest neid on nii suurema kui ka väiksema mõjuga, aga nad kõik vajavad lahendusi ja neist tuleb kaasa võtta uus teadmine. Me ei saaks minna oma igapäevaste tegevustega edasi kui me ei leiaks neile lahendusi.

Uue sotsiaalkaitse infosüsteemi loomine on aastate jooksul saanud üksjagu kriitikat ning on tänaseni avalikkuse teravdatud tähelepanu all. Minu liitumisel TEHIKuga oli peagi selge, et täpselt samal moel jätkata ei saa. Oluliseks saavutuseks pean mitmete muudatuste ellukutsumist, seda alates senisest süsteemipõhisest vaatest (mis eelkõige tehnilisele lahendusele orienteeritud), üleminekut äriteenuste-põhisele lähenemisele, lõpetades kaasaegse arendusprotsessiga. Usun, et valitud suund tagab meile jätkusuutliku platvormi sotsiaalteenuste arendamiseks pika aja jooksul.

Katrin Reinhold on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli informaatika eriala ja omandanud Tartu ülikoolis arvutiteaduse magistrikraadi. 1. jaanuarist 2017 on ta tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse direktor. Alates 2014. aastast töötas Reinhold riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitjana. Aastail 2006-14 töötas Reinhold Swedbankis, kus tegeles DW/BI valdkonna arendustega. Aastail 2002-06 oli ta tööl maksu- ja tolliametis, kus arenes spetsialistist arendusjuhiks.

Info konverentsi kohta SIIN.