Muusikaakadeemia IT-juht: kõige alus on ärikasu

Eesti mõjukaima IT-juhi tiitli saaja kuulutatakse välja ja nominente tunnustatakse 22. mail IT- juhtimise aastakonverentsil.

Kriitilisim olukord tekkis loetud minutid enne Euroopa Liidu ministritele tehtud viitevabadest tehnoloogiatest tulvil kontsertettekannet kahe eri esinemiskoha vahel. Eelnevalt põhjalikult testitud seadistused ei toiminud ja kogu etteaste ähvardas nurjuda. Olles ise sihtriigis, õnnestus veenda ja motiveerida kohalikke spetsialiste kõrvaldama ajutiselt võrgust rohke infomüra tekitaja, milleks oli üks riikliku tähtsusega ettevõte. Tänu esinenud eriolukorrale tehti sõlmpunktides täiustusi, vahetati välja tehnikat ja seeläbi arenes riigi IT.

Kõige edukamalt on lahenenud olukorrad, kus inimestel on tehnoloogia kasutamise lõpptulemusena tekkinud usaldus IT vastu. Näitena võin nimetada maailma kvaliteetseima videoedastustarkvara loojale tehtud kontsertettekannet, kus tootja oli esmalt skeptiline 5G mobiililevi võimekuses. Ent tiimitöö tulemusena, kus muuhulgas osales ka Huawei tehasest kohale kutsutud tippspetsialist, õnnestus kõik suurepäraselt ning tarkvaratootjaga saavutati uus tase usalduses.

IT-juhi roll on ajas ja sisus arenev just nagu organisatsioongi. Eesti muusika- ja teatriakadeemia IT-juhina loon organisatsiooni funktsionaalse toimimise ja tehnoloogiate parima praktika sümbioosi. See on loov töö, kus eesmärk on süsteemide integreeritus ja tervikpildi täiustamine, ka läbi eriolukordade pideva analüüsimise ning lahendamise. Ärikriitiline on luua kvaliteetselt andmeid salvestavaid ja hõlpsalt muudetavaid andmeobjekte, mida saab ristkasutada üle eri süsteemide ning mis tagavad konkurentsieelise.

Lisaks igapäevatööle ja infosüsteemide loomisele, olen akadeemias juhtinud viimasel ajal mitmeid erinevaid IT projekte – olgu selleks riikidevaheline IT-koostöö ja koolitamine EapConnect näitel, viitevaba videoedastus Lola, esimene 5G mobiilsideülikool, kümnegigabitine sisevõrk, akadeemia uue maja tehnoloogilised lahendused.

Seega on ootused IT-juhile väga mitmekesised – selle rolli vastutus ja võimalused on juhi enda luua. Oluliseks pean toetava keskkonna olemasolu, mis kätkeb eneses tiimi, partnereid ja kolleege. Sama tähtis on vastata küsimusele kas olla üksnes lahenduste lõpptarbija või luua täna toimivaid tulevikuvisioone.

Ausaima tagasiside saab enda tiimi loodud või valitud rakenduste ja lahenduste kasutajaskonnalt, kes oskavad hinnata süsteemide ning tehnoloogiate efektiivsust. Saadud infovahetuse põhjal analüüsime infot ja viime muudatused ellu, tagades rõõmsad kliendid.

Tunnustusi akadeemia IT-le on laekunud riigisiseselt kui riigiväliselt: Ajujahilt, andmekaitseinspektsioonilt, GEANT-teadusvõrgustikult, Lola-nimelise viitevaba tarkvara loojalt Itaaliast, mobiilioperaator Elisast.

Olen jõudnud lihtsa empiirilise tõdemuseni, et kui infosüsteemist ärikasu ei teki, pole ka infosüsteemi vaja. Ehk enne, kui digipuru või plokiahelatega kõik üle puistata, tuleb küsida alati miks-küsimused, jõudmaks vajaduse või probleemi juurpõhjusteni. Alles seejärel saab välja pakkuda väärtust loova lahenduse.

Kuivõrd lõpetasin TalTechi, uurides kasutatavust (i. k. usability), siis see märksõna on olnud juhtival kohal kõigis minu valitud lahendustes ja siiani olengi suutnud luua lõpptarbijatele vajalikke mugavaid süsteeme.

Edukas koostöö üldisemas IT mõistes on kestev koosõppimise protsess, mida iseloomustab mõistmine, sütitamine ja tagasiside. Kolleegide ja partneritega suhtlusel on oluline defineerida ühised eesmärgid ja ootused, leidmaks digistrateegiate puutepunkte. Kui piisavalt palju kaarte suhtluses mitte avada, jõutakse tarkvaras "kuldkala kolme soovi" olukorrani, mis küll tagavad hetkeks lahenduse toimivuse, ent üldpildis jäävad peagi ajale jalgu ja sünergia jääb puudulikuks. Mõistlikult sõnastatud eesmärgid ja sünkroonis ootused tagavad läbi õnneliku lõpptarbija ka mõnusa koostöö.

Innar Järva Eesti mõjukaima IT-juhi 2019 kandidaadiks esitamise põhjendus:

"Lisaks ülikooli igapäevasele IT-arendustööle (ise loodud sisesüsteemid, äpp, 10gigabit võrk jms) ja esinemistele välismaal, tõi Innar esimese Eesti ülikoolina majja mobiilse 5G leviala (Ajujahi võidutöö) ja andis sellele praktilist kasutust LoLa ehk mahuka viitevaba kontserttehnoloogia näol. 2017 lõpus tõi ta muusikaakadeemiasse kõik Euroopa IT-ministrid, ning edukas tehnoloogiapresentatsioon andis järgnevatel aastatel võimaluse akadeemia tiimil anda omapoolne panus Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi EapConnect riikide IT-arengule (s.o. Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina)".

Infot konverentsi programmi kohta SIIN ja konverentsile registreerumine SIIN.