Jan Aasa: IT-juht on tõlk äri ja tehnoloogia vahel

Eesti mõjukaima IT-juhi tiitli saaja kuulutatakse välja ja nominente tunnustatakse 22. mail IT- juhtimise aastakonverentsil.

Vaatan eelkõige tööstussektori IT-juhi vaatevinklist, kus olen suurema osa oma karjäärist tegutsenud. Organisatsiooni IT-juhi roll on muutunud ja veel rohkem muutumas ärikeskseks. Varem oli üheks põhiliseks fookusvaldkonnaks standardsete IT-süsteemide ja teenuste arendus ja haldus, nagu näiteks IT-taristu koos arvuti- ja serveripargi ning arvutivõrkudega ning IT-kasutajatoega.

Nüüd on need tegevused paljuski delegeeritud oma valdkonna spetsialiseerunud üksustele. Suuremates organisatsioonides (sh Saint-Gobain grupp) on selleks loodud oma struktuuriüksus, väiksemad ettevõtted kasutavad väliste IT-partnerite teenuseid.

See muudatus annab IT-juhile võimaluse keskenduda organisatsiooni spetsiifilistele IT-vajadustele, IT- ja ettevõtte üldiste strateegiate arendamisele ja elluviimisele ning ettevõtte konkurentsivõime tõstmisele.

Et olla edukas IT-juht, on vaja tunda oma organisatsiooni ärivaldkonda koos selle põhi- ja tugiprotsessidega, veel parem, kui kogu tarneahelat, mille üks ketilülidest ollakse. Sellele lisaks on oluline IT-juhi kuulumine ettevõtte juhtkonda koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Tänapäeva IT-juhti võib pidada tõlgiks äri ja tehnoloogia vahel, kes ühelt poolt aitab äripoolele nendele arusaadavas keeles selgitada tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid ning teisalt muundada ärivajadused lisaväärtust tootvateks IT-lahendusteks.

IT-juht peab tinglikult ka kohtunikuametit, kes enda, oma kolleegide ja koostööpartnerite teadmistele, vajadustele ja soovitustele ning ettevõtte strateegiale tuginedes hindab tulevaste IT-lahenduste põhjendatust, sh funktsionaalsust, tasuvust, õiguslikku konteksti jms. Viimati mainitud valdkonna olulisus on märgatavalt kasvanud seoses Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse aastataguse jõustumisega.

IT-juhtimise puhul on fookus suunatud eelkõige innovatsioonile. Samas on järjest olulisema tähtsusega ka olemasolevate süsteemide talitluspidevuse tagamine ning vajadusel kiire taastevõimekus. Seda kahel põhjusel.

Esiteks on IT-lahendused järjest rohkem integreeritud ka tööstusettevõtete põhiprotsessidesse, kus lühiajalinegi katkestus on olulise negatiivse mõjuga toodete kvaliteedile või üldse võimekusele midagi toota.

Teiseks küberkuritegevuse jätkuv kasv ja selle professionaliseerumine, kus eesmärgiks on lisaks otsesele rahateenimisele ka mastaapse ebastabiilsuse tekitamine - küberrünnak võib ettevõtte või lausa terve ettevõtete grupi põhi- ja tugiprotsesse pikaajaliselt mõjutada. Omaette väljakutse on küberkuritegevuse muutunud fookus tehnoloogialt inimestele (sotsiaalinseneeria).

Palju keerukam on inimest "programmeerida" õigesti ja turvaliselt käituma, kui mistahes tulemüüriseadet ja samas palju lihtsam saada "kräkitud" küberkurjategijate poolt, kui murda mistahes seadet või krüptot. Siit veel üks IT-juhi missioon – olla turvalise IT-kasutuse eestkõneleja ja suunanäitaja.

Kindlasti ei saavuta midagi ilma pühendunud ja kompetentse meeskonnata. Jälle väljakutse ja uus roll – olla liider ja teatud mõttes personalijuht, kelle ülesandeks on moodustada ja säilitada toimiv meeskond, mis praeguses tööturu olukorras võib osutuda üsna keerukaks ülesandeks.

Lõpuks veel paar enda tähelepanekut. IT-juht võiks säilitada kontakti rohujuuretasandiga ehk tehnilised baasoskused, mis võimaldavad leida lihtsamalt ühist keelt nii oma meeskonnaga kui partneritega. Samuti aitab see kiirematel aegadel või kriisisituatsioonis kaasa lüüa tehniliste probleemide lahendamisel või vähemalt neist sisulisemalt aru saada.

Edu toob üldjuhul see, kui lähtuda kõnekäänust "mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Ärispetsiifiliste IT-lahenduste rakendamise edukus sõltub paljuski, kui hästi sobituvad need iga konkreetse ettevõtte strateegia, mastaabi, protsesside, varasemate tehnoloogiliste lahenduste ja ka ettevõtte kultuuriga.

Kolleegid: ära kuulamine; veendumine, et kuulatust on arusaadud; veendu, et sõnum on kohale jõudnud ja sellest on aru saadud; võime panna end kolleegi olukorda; keskendumine objektile, mitte subjektile (vältida ad hominem väiteid/rünnakuid); ühise eesmärgi olemasolu ja sellest ühtmoodi arusaamine; mõnikord on vajalik oma ego allasurumine, et saavutada ühist (ettevõtte), mitte enda (isiklikku) eesmärki.

Koostööpartnerid: usaldus; pikaajaline koostöö; mõlema osapoole kompetentsus; selgelt püstitatud, mõõdetavad ja mõlemale osapoolele üheselt arusaadavad eesmärgid; selged lepingulised suhted; nii enda kui teise osapoole tugevuste ja ka nõrkuste tundmine; mõlema osapoole võtmeisikute omavaheline isiklik sobivus.

Tooksin välja ühe nelja-aastase missiooni, mis sai alguse olukorrast, kus Saint-Gobain grupi Põhja- ja Baltimaade peakontorist tehti mulle ettepanek asuda looma ja juhtima Baltimaade ja Soome piirkondade uusi, Saint-Gobain grupi ettevõtetele IT-taristuteenuseid pakkuvaid üksuseid.

Täpsemalt oli tollal tegemist grupi uue lähenemisega IT-valdkonnas, kus eraldati standardseid, ettevõtete ja tegevusvaldkondade üleseid IT-taristuteenuseid pakkuvad üksused ning ettevõtte- ja valdkonnapõhised äri-IT üksused.

Siin tuli alustada päris nullist. Komplekteerida piirkondade põhised meeskonnad, sh panna paika rollid, luua ametijuhendid, läbi rääkida motivatsioonipaketid jne. Lisaks sellele tuli paralleelselt leida ja seejärel korraldada läbirääkimised strateegiliste partneritega, kellega kahasse teenuseid osutama hakkasime. Ja muidugi teenuste portfelli väljatöötamine ja teenuslepingute sõlmimine meie siseklientidega.

Keerukust ja samas põnevust lisas ka see, et antud algatus oli uus kogu kontserni ulatuses ja kusagilt väga õppida ei olnud, palju tuli ise ja koostöös teiste piirkondade kolleegidega leiutada ja rakendada.

Missiooni tulemuseks oli uus, toimiv IT-organisatsioon, mis oli võimeline pakkuma enda ja vahendama koostööpartnerite IT-taristuteenuseid kõigile piirkonna Saint-Gobain grupi ettevõtetele.

Jan Aasa töökogemus

1994–1995: Tallinna lennujaama IT-koordinaator

1995–1999: Tallinna lennujaama IT-juht

1999–2001: Saint-Gobain grupi (Baltiklaas AS, Finnglass Oy) IT-koordinaator

2001-2010: Saint-Gobain grupis IT-juht (vastutusvaldkonnas Eesti ja Soome klaasisektori ettevõtted ning Eesti ehitusmaterjalide müügikett, kokku seitse ettevõtet)

2010–2014: Saint-Gobain grupis IT-juht, sh Saint-Gobain Technology Services (vastutusvaldkonnas IT-taristuteenused grupi Baltimaade ja Soome ettevõtetele)

2014–praeguseni: Saint-Gobain Glass Estonia IT-teenuskeskuse juht (vastutusvaldkonnas Eesti ja Soome klaasisektori ettevõtted)

Info konverentsi kohta SIIN.