Mõjukaima IT-juhi nominent: võimalusterohke aeg

Eesti mõjukaima IT-juhi tiitli saaja kuulutatakse välja ja nominente tunnustatakse 22. mail IT- juhtimise aastakonverentsil 2019.

IT-juht - minu puhul IT-arendusjuht - üldhariduskoolis on nagu kaheksajalg, kes peab iga jala otsas balansseerima erinevate tegevustega nii, et organisatsioon saaks edukalt toimida.

Minu töökohustuste hulka kuuluvad tööd ja tegemised, mis on seotud erinevate teenuste tellimise ja haldusega, kolleegide toetamisega: erinevate (ca 15) keskkondade haldamine (alustades E-koolist ja lõpetades äppide haldamisega tahvelarvutites või miks mitte ka droonitarkvara tundmine); arvutitöökohtade ja serverite ning printerite kui ka võrgu haldus/selle tellimine teenuse pakkujalt; asutuse veebi ja sotsiaalmeedia kanaleid puudutavad haldustegevused; GDPR ja turvalisust puudutavate väljakutsetega tegelemine (alates WiFist ja lõpetades turvakaamerate ning ukselukusüsteemiga); õpetajate toetamine tehnikakasutuses kui ka ainealaselt, ning ka turvalisuse küsimuses; kooli ITd puudutavate paberimajanduse loomine ja ajakohastamine (ohutusjuhenditest töötajatele kuni IT ainekavani, mis määrab, kuidas õpilased saaksid parima digihariduse), innovaatiliste projektide kirjutamine ja juhtimine, et leida koolile lisarahastust seadmete muretsemiseks (nt droonid, STEM andurid, virtuaalreaalsuse seadmed, robootika) või koo itusteks (tehnoloogiakoolitused kollektiivi harimiseks nii Eestis kui välismaal).

Seda kõike on väga palju, õnneks on 17 tööaastaga palju muutunud. Kui varem oodati kõike ühelt inimeselt, siis tänaseks on tehnoloogia piisavalt arenenud ja koolidel on head koostööpartnerid, kes lasevad IT-juhil teha juhtimist puudutavaid töid, mitte niiväga IT-spetsialisti tegevusi.

Samas on Eesti haridusmaastikul oht, et nüüd oodatakse IT-juhilt enam haridustehnoloogia alast pädevust, sest koolid saavad enamasti palgata ühe inimese, kes peab olema "superwomen/man". Tegelikkuses on digiasja koolides juba nii palju, et suures koolis jagub tööd 3-5 inimesele, aga ressursid on kehvad, et seda realiseerida.

Praegu tunnen, et Pelgulinna Gümnaasium on IT osas edukalt toimiv kool, kus on toimumas palju põnevaid asju, kus on tore meeskond digihuvilisi õpetajaid ja õpilasi, kellega võib iga kell luurele minna. 17 aastat tagasi alustasin tööd asutuses, kus internet oli ainult direktori kabinetis ja arvutiklassis, arvutid olid neli aastat vanad ja kokku oli neid kümme. Tänaseks on koolimaja digikola maast laeni täis tuubitud.

Oleme tunnustust saanud innovaatoriks olemises juba mitmel tasandil nii Eestist kui välismaalt – seega võib olla täitsa rahul. Eriti tore on aga see, et me teeme oma ainetundides õpilastega asju, millest enamik inimesi ja riike pole isegi und näinud.

Mul on hea meel, et olen saanud olla selles eduloos üks võtmeisikuid, kuid loomulikult on tegemist meeskonnatööga, milles on oma panuse andnud läbi aastate tuhanded säravate silmadega õpetajad ja õpilased.

Asutuse siseselt on IT-juht ühelt poolt innovatsiooni tõukaja ja juhtija, kuid samas ka pidur. Näiteks süsteemselt juurutatud lahendustes - paberivava kool, digikool, droonide-virtuaalreaalsuse ja teadusandurite projektides - on palju vaja teha inimeste innustamise ja kogemuste jagamisega. Samas GDPR ja turvalistust puudutavates tegevustes tuleb olla piduriks kõikvõimalikele erinevatele lahendustele, mis hariduses tegelikult ei ole sobilikud kasutada.

Koostööpartneritele tuleb aga olla teadlik tarbija/tellija, sest äriettevõtetel on keeruline aru saada, et kool on üks eriline koht, kus tavalised erafirma lahendused ja reeglid alati ei juurdu. Kõige parem on see, kui endal on hea arusaam, mida sa tahad ja ka miks, siis on teenusepakkujal ka kergem sobilikke lahendusi pakkuda. Kindlasti tuleb IT-juhil seista oma asutuse soovide eest, et mitte lasta peale suruda lahendusi, mis tegelikult kooli toimimist pigem segavad.

Pean oluliseks ka seda, et hea IT-juht aitab kolleegide unistustel teoks saada ja leida võimalused, et töötajad saaks parimad võimalikud tehnoloogiad viia oma ainetundides õpilasteni. Samuti ka seda, et koolide IT juhid jagaksid omavahel nii rõõme-muresid kui ka trikke ja nippe – et oleks vähem jalgratta leiutamist.

Seepärast panustan ise tugevalt oma vaba aega osalemaks Tallinna koolide diginõukogus, HITSA tegevustes ja informaatikaõpetajate seltsi töös, et iga haridusasutus saaks endale võimaldada kõike seda, mida Pelgulinna Gümnaasiumile läbi aastate oleme suutnud välja mõelda ja ellu viia.

Koolide IT-kriitilisus on natuke teistmoodi kui äriettevõtetes, kuid üks asi mõjutab meid kõiki – interneti puudumisel elu seisab. Interneti puudumist saab lahendada enamasti teenusepakkuja või kõik need targad abilised, kes aitavad mure põhjuse leida – on selleks x tarkvarauuendus, pistikusse tagasi pandud LAN-kaabel (mis loopi tekitab), suvel teenusepakkuja poolt majja sokutatud switch, mis on seadistatud konkureerivat võrku jagama.

Selliseid muresid saab lahendada omavahel mure kommunikeerides ja detektiivioskuseid rakendades, eriti kui maja sisevõrk on ühe ettevõtte käes, välisvõrk teise ja WiFi kolmanda. Kindlasti saab ka palju nalja, näiteks kutsuti üht totaalset interneti maasolekut hellitavalt "kübersõjaks".

Kuid on ka keerulisemaid olukordi, kus öötundideni prinditakse välja õpilaste lõputunnistusi, et 12. klassi lõpetamine oleks rõõmus päev; või istud maas psühholoogi, õpilase ja lapsevanematega ning arutad, et kuidas küberkiusamist puudutavat juhtumit lahendada (enne loomulikult olles häkkerina kõik tõendusmaterjalid kokku kogunud, et keegi luisata ei saaks).

Oli üks huvitav juhtum 2011. aastal, kus õpilased kiusasid õpetajat, visates tunnis raamatut, mida ka filmiti ja internetis edasi jagati. Lapsed said oma veast aru ja vabandasid. Aasta hiljem jõudis lugu Õhtulehte, kus avalikustati kommentaariumis ka õpilaste nimed, kes siis oma ohutuse-turvalisuse pärast pelgasid.

Ainukeseks heaks lahenduseks oli kogu loo ja pahanduse pakendamine koolituseks, kus poisid rääkisid oma kiusamise loo ja ka ohvriks sattumise loo, tehti teste ja palju muud kasulikku, et digitaalsest ohutusest enam teada saada. Projekti koondnimeks sai TurvaLan, millega saadi Microsoft Eesti innovaatilise projekti auhind, tunnustus Euroopast ning sellest sai alguse ka minu teadlasekarjäär küberkaitse vallas. Ka poistest on tänaseks kasvanud tublid kodanikud, ning kahest isegi IT-valdkonnas asjalikud tegijad. Lõpp hea, kõik hea!

Muus osas on koolis koht väikestel võitudel, mis muudavad kogu asutuse toimimist – kui näiteks selgub, et kõikidel õpetajatel on nutiseade, mida nad lastele näitavad või kui selgub, et kui ise tunned, et oled mõne keskkonna juurutamisega rappa läinud, aga siis selgub, et kinni ka ei saa panna, sest enamus on asja kasutusele võtnud.

Minu jaoks on oluline vaadata suurt pilti – mida oleme oma asutusele unistanud, mida realiseerinud ja mida soovime teha tulevikus. Kooli edukust saab mõõta sellega, kuidas nad on viinud oskused ja suhtumise iga õpilaseni – võime väita, et meie kooli õpilased erinevate uuringute tulemustel on enam digilembesemad kui teised, nad lahendavad probleeme loovamalt ja julgemalt.

Kuid olulisem on oma eeskujuga nakatada ka kõiki teisi koole enam digiteemas pingutama ja endale enam soovima – meie kooli külastavad iga nädal mitmed Eesti ja välismaised grupid, kellele Eesti häid IT teenuseid, võimalusi ja haridust tutvustame. Elame IT osas ja hariduses ühel põnevaimal ajal – saame ise palju mõjutada, mis turul on ning seda ka ise luua. Piiriks on sinu enda fantaasia.

Birgy Lorenz on tegev mitmes kohas: Pelgulinna Gümnaasiumis IT-arendusjuht, TTÜs vanemteadur küberkaitse inimlike aspektide teemal ja projektis Küberolümpia. Ta on üks informaatika ja küberkaitse ainekava loojatest Eesti koolidele ning informaatikaõpetajate seltsi asutaja ja juhatuse liige.

Birgy Lorenzi Eesti mõjukaima IT-juhi 2019 kandidaadiks esitamise põhjendus:

"Birgy Lorenz on olnud koolide IT valdkonna eestkõneleja juba aastad. Ta veab ka informaatikaõpetajate seltsi. Pelgulinna Gümnaasiumist on läbi aastate kasvanud välja IT-hariduse lipulaev, mida külastatakse nii Eestist kui välismaalt. Vaadeldud aastal jäi silma, et antud kool võttis ette droone puudutava innovaatika ehk muutis raamatukogu nutilaboriks ning korraldas ringi õppetöö, mis tekitas ka palju furoori meedias. Tulevik on jõudnud mõnesse asutusse kiiremini kohale kui teise. Tegemist oli esimese üldhariduskooliga, kes koostöös ettevõtjate ja kohaliku omavalitsusega EduInno Lab projektis astus sellise lennuka sammu. Oluline oli, et lapsed saaks parima kaasaegse hariduse koos programmeerimise, robootika kui ka droonidega. Loomulikult on iga sammu taga toetav meeskond, kes antud tegevusi ellu viib: droonimatkaring, drooniõpe, koolitused kogukonnale kui ka teistele koolidele. Ka raamatukogu pole tegelikult suletud - pigem avati see kahel korrusel, kus iga õpilane võib ise minna raamatuid iga kell võtta."

Infot konverentsi programmi kohta SIIN ja ja konverentsile registreerumine SIIN.